Oli vaikus enne. Oli torm. Oli tormijärgne hommik, mil ilm ootamatult kohtutavalt külm ja kõle, tuul ulus ja vihma ladistas - just nagu minu tuju järgi tellitud. Ainus hea asi selle kurva mängu juures oli, et lootsin, et vihm varjab vajadusel psiarad. Siis ma veel ei teadnud, et pisarad said öösel otsa. Või noh... selleks korraks.
Imelik on see, et ma ei osanud seda vaikust üldse karta. See on kuidagi nii normaalseks saanud. Mitte, et see mulle ikka veel meeldima oleks hakanud.
Täna ma vist hakkan koristama. Pidi hingele head tegema. Ja midagi ma ju pean tegema. Terve päev halva mängu juures hea näo tegemist oli juba piisavalt väsitav. Ja väga vähe jäi puudu, et oleksin ka töökaaslastega tülli läinud ja kui rumal see veel minust oleks.
Karjuv ebaõiglus tundub mulle hetkel igal pool vastu tulevat. Muudkui tahaks inimesi raputada ja küsida: kuidas te aru ei saa? Kuidas te üldse võite minust seda või teist mõelda? Millega ma selle ära teeninud olen? Vahel mulle tõesti tundub, et üksikul saarel omaette oleks kergem. Vahel jälle, et see vaikus ja üksindus ahistab. Ma ei tea isegi, mida ma praegu täpselt tahaks. Tean vaid, et tahan, et kõik saaks korda. See aga ei sõltu minust ja saab juhtuda vaid siis, kui tema ka tahtma hakkab ja tal silme eest enam must pole.
Vastik media player. Viskab ka ette lugusid, mis mind siiski uuesti nutma ajavad.
Imelik on see, et ma ei osanud seda vaikust üldse karta. See on kuidagi nii normaalseks saanud. Mitte, et see mulle ikka veel meeldima oleks hakanud.
Täna ma vist hakkan koristama. Pidi hingele head tegema. Ja midagi ma ju pean tegema. Terve päev halva mängu juures hea näo tegemist oli juba piisavalt väsitav. Ja väga vähe jäi puudu, et oleksin ka töökaaslastega tülli läinud ja kui rumal see veel minust oleks.
Karjuv ebaõiglus tundub mulle hetkel igal pool vastu tulevat. Muudkui tahaks inimesi raputada ja küsida: kuidas te aru ei saa? Kuidas te üldse võite minust seda või teist mõelda? Millega ma selle ära teeninud olen? Vahel mulle tõesti tundub, et üksikul saarel omaette oleks kergem. Vahel jälle, et see vaikus ja üksindus ahistab. Ma ei tea isegi, mida ma praegu täpselt tahaks. Tean vaid, et tahan, et kõik saaks korda. See aga ei sõltu minust ja saab juhtuda vaid siis, kui tema ka tahtma hakkab ja tal silme eest enam must pole.
Vastik media player. Viskab ka ette lugusid, mis mind siiski uuesti nutma ajavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar