Kreisi-kreisi päev oli jälle. Mul hakkab juba häbi selle pärast, kui nohik ma sel aastal olnud olen. Kaks nädalat on peaaegu korralikult koolis käidud ja paistab, et asi sellega kolmandal semestril ei piirdu.
Täna oli ka neli loengut, vahepeal kahetunnine õppepaus ja pärast turvakodu vabatahtlike koosolek - esimene meie jaoks - ja siis, täiesti planeerimatult, sattusin Katsi korporatsiooni külalisõhtule.
Nagu eelmises postis mainitud, algas hommik kella kaheksase Pulleritsu loenguga, jätkus Vihalemma, Raudsaare ja stilistikaga. Iseenesest väga huvitavate tundidega päev, aga enam ei tundu kaheksa tundi kooli eriti mõeldav. Keskkoolis oli jah normaalne, aga nüüd olen harjunud vähem aega klassiruumis veetma ja rohkem ise töötama. Aga tuleb välja, et stilistika õps on ka päris lahe.
Aga ma tahtsin rääkida koolivälistest muljetest. Kõigepealt tormasime Sandraga turvakodu koosolekule. Muidugi jäime hiljaks. Aga seal oli üsna hea õkskond. Kohe sai jälle hunniku vabu päevi ära täidetud. Ja enamasti asjadega, mille sisust mul aimugi ei ole, sest vanad olijad ei vaevunud eriti seletama nende jaoks loomulikke asju. Aga meil on plaanis midagi, mis tundub vähemalt põnev - massaaziõhtu.
See aga sai tunni ajaga läbi ja kuna ma olin enne koosolekut poe kassas avastanud, et mu rahakott ja uksekaart koos sellega on vist ühikas, siis helistasin nüüd Katsile, et äkki ta tahab enda oma laenata. Ta oli parasjagu oma korp!is külalisteõhtul abiks ja ma pidingi sealt läbi minema.
Plaan oli võtta võtmed ja minna kohe koju, aga läks hoopis nii, et ta kutsus mind sisse ja lubas, et ma võin iga kell koju minna, kui ei meeldi. Kuna mul aega oli, siis otsustasin kutse vastu võtta. Lisaks sellele, oli kasuisa eile hakanud mulle pinda käima, et kas just päris kohe, aga ühel hetkel pean ma kindlasti korporatsiooni astuma. Ta ütles, et ma ei õpi muidugi kunagi tundma arste, juriste ja füüsikuid. Naljakas on aga see, et kui ma täna küsisin korp!is, et kas neil on viimaseid, sain eitava vastuse. samas tean ma juba ülikooli esimestest päevadest kõigi nende erialade esindajaid.
Huvitav aga oli näha korp!is enda eriala teiste kursuste tudengeid ja siis nendega teadmisi ja kogemusi vahetada. Ja neilt provotseerivaid küsimusi küsida. Ma jäin sinna isegi kauemaks, kui pidi. Mitte üks nende pakutav hüvis ei pakkunud eriti huvi. Ma võin ennast harida mujal ka. Aga küllap asi ongi seltskonas. Ja siis edaspidi kindlat tasuta ööbimiskohas võõras linnas.
Kõige imelikumad asjad seal:
*nende värviliste müts
*nende kõige kõvem boss, kes näeb välja nagu mitteatraktiivne Mary Poppins, ma kujutan ette.
Positiivsed asjad:
*tore seltskond
*tantsukursused
*oma eriala ja teiste huvitavate erialade inimesed
*veel midagi uut ja kasulikku?
Okey... mul nüüd juhe koos. Lähen panen unes tarka edasi. Ciao!
Täna oli ka neli loengut, vahepeal kahetunnine õppepaus ja pärast turvakodu vabatahtlike koosolek - esimene meie jaoks - ja siis, täiesti planeerimatult, sattusin Katsi korporatsiooni külalisõhtule.
Nagu eelmises postis mainitud, algas hommik kella kaheksase Pulleritsu loenguga, jätkus Vihalemma, Raudsaare ja stilistikaga. Iseenesest väga huvitavate tundidega päev, aga enam ei tundu kaheksa tundi kooli eriti mõeldav. Keskkoolis oli jah normaalne, aga nüüd olen harjunud vähem aega klassiruumis veetma ja rohkem ise töötama. Aga tuleb välja, et stilistika õps on ka päris lahe.
Aga ma tahtsin rääkida koolivälistest muljetest. Kõigepealt tormasime Sandraga turvakodu koosolekule. Muidugi jäime hiljaks. Aga seal oli üsna hea õkskond. Kohe sai jälle hunniku vabu päevi ära täidetud. Ja enamasti asjadega, mille sisust mul aimugi ei ole, sest vanad olijad ei vaevunud eriti seletama nende jaoks loomulikke asju. Aga meil on plaanis midagi, mis tundub vähemalt põnev - massaaziõhtu.
See aga sai tunni ajaga läbi ja kuna ma olin enne koosolekut poe kassas avastanud, et mu rahakott ja uksekaart koos sellega on vist ühikas, siis helistasin nüüd Katsile, et äkki ta tahab enda oma laenata. Ta oli parasjagu oma korp!is külalisteõhtul abiks ja ma pidingi sealt läbi minema.
Plaan oli võtta võtmed ja minna kohe koju, aga läks hoopis nii, et ta kutsus mind sisse ja lubas, et ma võin iga kell koju minna, kui ei meeldi. Kuna mul aega oli, siis otsustasin kutse vastu võtta. Lisaks sellele, oli kasuisa eile hakanud mulle pinda käima, et kas just päris kohe, aga ühel hetkel pean ma kindlasti korporatsiooni astuma. Ta ütles, et ma ei õpi muidugi kunagi tundma arste, juriste ja füüsikuid. Naljakas on aga see, et kui ma täna küsisin korp!is, et kas neil on viimaseid, sain eitava vastuse. samas tean ma juba ülikooli esimestest päevadest kõigi nende erialade esindajaid.
Huvitav aga oli näha korp!is enda eriala teiste kursuste tudengeid ja siis nendega teadmisi ja kogemusi vahetada. Ja neilt provotseerivaid küsimusi küsida. Ma jäin sinna isegi kauemaks, kui pidi. Mitte üks nende pakutav hüvis ei pakkunud eriti huvi. Ma võin ennast harida mujal ka. Aga küllap asi ongi seltskonas. Ja siis edaspidi kindlat tasuta ööbimiskohas võõras linnas.
Kõige imelikumad asjad seal:
*nende värviliste müts
*nende kõige kõvem boss, kes näeb välja nagu mitteatraktiivne Mary Poppins, ma kujutan ette.
Positiivsed asjad:
*tore seltskond
*tantsukursused
*oma eriala ja teiste huvitavate erialade inimesed
*veel midagi uut ja kasulikku?
Okey... mul nüüd juhe koos. Lähen panen unes tarka edasi. Ciao!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar