OMG... siiani parim loeng ever!

Eilne hommik oli täis Peeter Vihalemma. Ma ootasin seda huvi ja aukartusega. Ma olin juba pähe võtnud endale, et see peab ju ikka meeldima, sest teisiti lihtsalt ei saa. Kammoon! Ta on ju siiski Peeter Vihalemm.

Tema kahe loengu järel kirjutasin täis kolmteist vihikulehekülge. Täiesti hullumeelne. Ma kirjutasin võib-olla sama palju esimese semestri kõigis ainetes kokku. Kes teab? Võib-olla oligi huvitav? Aga mul polnud aega kuulata. Ma kirjutasin, kuni käed valutasid. Ja siis sain teada, et materjalid on muidugi netis ka üleval. Gee... tnx for telling sooner, mr. P!

Siis olin ma juba nii väsinud, et tahtsin vaid koju ja viimane koht, kuhu minna tahtsin, olid järgmised kaks loengut. Läksime ikkagi koos Maristega. Ja ma olen niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii rahul. Meile andis tundi mingi UK suhtekorraldusespets ja tema käest õppisime väga palju huvitavaid ja kasulikke asju. Kohati tuli hirm peale kuuldes netisaladustest. Me hakkame tegema Eestile e-jalajälge. Päris projekt, mitte mingi tehislikult loodud mänguasi meie kursuse jaoks. See võib päris võimsaks kujuneda. Ja mul on juba nii põnev. Tuleks nüüd mõni hea idee, mida promoda.

Kaheksa tundi kooli ja siis koju Pulleritsu jaoks lehti lugema. Üheksa päevalehte ühe õhtuga. Pluss kaks uudist. Pluss õpikud, millega tegelesin päev varem. Sandra ei jõudnud valmis ja ei julgenudki tulla. Mina sain enam-vähem materjalid kaetud ja läksin ikka kohale ka ja oli lahe jälle. Mulle isegi meeldib tema provotseeriv stiil ja välktestid meedia peale. Aga tänasest kirjutamiseks teen uue posti, et liiga pikaks ei läheks. Kellelegi ei meeldi pikad postitused.