Täna oli üks neist ebaregulaarsetest, mida ei peaks olema.
Kõigepealt sain teada, et minu paranoiline otsus rebasteinfo listi ümber kolida... kuidas öelda... backfired. Nimelt mingi tüüp, kes meie aastal sisse astus ja siis sõjaväkke läks, saab ka meie kirju ja nüüd pakub sõbralikult kõigile rebastele infot ristimise kohta. Nii tore, nii tore, nii tore. Ta vist sai küll oma errorist aru, aga ikkagi.
Ja siis täna nägin ära oma kolmanda hispaania keele õpetaja, kelle tund oli lahe ja sisaldas jooksmist, aga ta ei pidanud paljuks anda meile kümmekond lehte tekste ära seedia ja juppideks liigitada. Ma hakkan siin vaikselt eraelust loobuma. Ja siis arvutasin, et palju ma ajaliselt oma rühmakaaslastest maas olema peaksin ja sain KAKSSADA tundi. Uskumatu eks? Eriti kui arvestada, et ma olen õppinud seda keelt vaid ca 220 tundi. Ma ei tea, mis saab, aga alla ka anda ei taha ja lootust ka eriti pole, et nende tasemel püsida jaksan. Ma ei saa arugi kõigest, mida õpetaja nii muuseas räägib. Kogu aeg pean teiste käest üle kontrollima. Aga vähemalt pasitab, et rühmakaaslased on lahedad ja ma saan kolme klassi jagu uusi tuttavaid jälle. Ja tõlketunnis sain isegi ässata veidi, sest ma tõlkisin kodus mitu tundi. Teised vist ei vaevunud peale esimest tundi kohe õppima.
Ja siis üks märksõna - erektsioonipoisid:D See ei peagi teistele naljakas olema. Teid ei olnud seal ja seepärast ma loobun seletamast.
Ja siis seda räägin ka, kui vastik ma olen. Nimelt üriasin Aivarit meelitada täna endaga klubisse kaasa tulema teadmisega, et ma meeldin talle ja sooviga minna sinna kedagi teist otsima, aga mitte millestki ei tulnud nagunii mitte midagi välja. Kahjuks. Aivar tuleb ka alles reedel ja me Sandraga munesime liiga kaua ning siis turva pidurdas ukse peal ja ootas, et kell kaksteist saaks ning raha tulema hakkaks ja kuna ma nägin, et meie ees läheb sisse suur kogus purjus vene noormehi, siis mul läks üldse peoisu ära. Veel vähem tahtsin maksta selle kõige eest. Ja me tulime tulema. Minu uus seelik ja kotike, mis on ülimalt efektiivne tema suurust arvestades, said vaid korra väljas jalutamas käia. Just nagu koerad siis, kui nende omanikel kiire on.
Aga midagi naljakat/toredat lõpetuseks.
R. rääkis mulle siis, kui tema juures käisin nii muuseas, et ta magas oma parima sõbra emaga, mis on nagunii selline karpi lahti jättev uudis, aga mind jättis üllatavalt külmaks ja ta liikus sealt sekunditega tagasi teemadeni nagu seda on ilm jms.
Anyway... täna hakkasin mõtlema, et mis tunne tal oleks, kui ma magaks oma parima sõbra isaga. Ja siis rääkisin talle ka. Ja pakkusin, et miks mitte tema isaga? Mis on muidugi nii sürr ja mida ma ei teeks, aga ma oleksin nii tahtnud tema nägu näha. Ta küll väitis, et ta isa ei teeks seda tema pärast. Või ainult raha eest. Aga ma ei usu, et ma selliste teenuste eest ise raha maksma hakkama peaksin. Loll jutt. Aga pani ta loodetavasti mõtlema ja minule tundus see ka intrigeeriv ja ajas naerma ühtlasi. Peaaegu sama palju, kui meie öine poolteist tundi väldanud erinevates stiilised "head ööd" ütlemine.
Ma nüüd lähen harjutan elust loobumist. Kohustustevabast elust siis. Ei pea mulle veel kiirabi saatma enesetapu pärast. Ma ei teeks endale vist kunagi haiget.
Kõigepealt sain teada, et minu paranoiline otsus rebasteinfo listi ümber kolida... kuidas öelda... backfired. Nimelt mingi tüüp, kes meie aastal sisse astus ja siis sõjaväkke läks, saab ka meie kirju ja nüüd pakub sõbralikult kõigile rebastele infot ristimise kohta. Nii tore, nii tore, nii tore. Ta vist sai küll oma errorist aru, aga ikkagi.
Ja siis täna nägin ära oma kolmanda hispaania keele õpetaja, kelle tund oli lahe ja sisaldas jooksmist, aga ta ei pidanud paljuks anda meile kümmekond lehte tekste ära seedia ja juppideks liigitada. Ma hakkan siin vaikselt eraelust loobuma. Ja siis arvutasin, et palju ma ajaliselt oma rühmakaaslastest maas olema peaksin ja sain KAKSSADA tundi. Uskumatu eks? Eriti kui arvestada, et ma olen õppinud seda keelt vaid ca 220 tundi. Ma ei tea, mis saab, aga alla ka anda ei taha ja lootust ka eriti pole, et nende tasemel püsida jaksan. Ma ei saa arugi kõigest, mida õpetaja nii muuseas räägib. Kogu aeg pean teiste käest üle kontrollima. Aga vähemalt pasitab, et rühmakaaslased on lahedad ja ma saan kolme klassi jagu uusi tuttavaid jälle. Ja tõlketunnis sain isegi ässata veidi, sest ma tõlkisin kodus mitu tundi. Teised vist ei vaevunud peale esimest tundi kohe õppima.
Ja siis üks märksõna - erektsioonipoisid:D See ei peagi teistele naljakas olema. Teid ei olnud seal ja seepärast ma loobun seletamast.
Ja siis seda räägin ka, kui vastik ma olen. Nimelt üriasin Aivarit meelitada täna endaga klubisse kaasa tulema teadmisega, et ma meeldin talle ja sooviga minna sinna kedagi teist otsima, aga mitte millestki ei tulnud nagunii mitte midagi välja. Kahjuks. Aivar tuleb ka alles reedel ja me Sandraga munesime liiga kaua ning siis turva pidurdas ukse peal ja ootas, et kell kaksteist saaks ning raha tulema hakkaks ja kuna ma nägin, et meie ees läheb sisse suur kogus purjus vene noormehi, siis mul läks üldse peoisu ära. Veel vähem tahtsin maksta selle kõige eest. Ja me tulime tulema. Minu uus seelik ja kotike, mis on ülimalt efektiivne tema suurust arvestades, said vaid korra väljas jalutamas käia. Just nagu koerad siis, kui nende omanikel kiire on.
Aga midagi naljakat/toredat lõpetuseks.
R. rääkis mulle siis, kui tema juures käisin nii muuseas, et ta magas oma parima sõbra emaga, mis on nagunii selline karpi lahti jättev uudis, aga mind jättis üllatavalt külmaks ja ta liikus sealt sekunditega tagasi teemadeni nagu seda on ilm jms.
Anyway... täna hakkasin mõtlema, et mis tunne tal oleks, kui ma magaks oma parima sõbra isaga. Ja siis rääkisin talle ka. Ja pakkusin, et miks mitte tema isaga? Mis on muidugi nii sürr ja mida ma ei teeks, aga ma oleksin nii tahtnud tema nägu näha. Ta küll väitis, et ta isa ei teeks seda tema pärast. Või ainult raha eest. Aga ma ei usu, et ma selliste teenuste eest ise raha maksma hakkama peaksin. Loll jutt. Aga pani ta loodetavasti mõtlema ja minule tundus see ka intrigeeriv ja ajas naerma ühtlasi. Peaaegu sama palju, kui meie öine poolteist tundi väldanud erinevates stiilised "head ööd" ütlemine.
Ma nüüd lähen harjutan elust loobumist. Kohustustevabast elust siis. Ei pea mulle veel kiirabi saatma enesetapu pärast. Ma ei teeks endale vist kunagi haiget.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar