jaanuar 25, 2009

Maria õllekastmes

Käisime R-iga eelmisel nädalavahetusel väljas. Minuga tahtsid uuesti kokku saada ühed CSikad ja siis pubitasime linna peal. Üsna kiiresti aga tekkis tahtmine suurest mitmekeelsest seltskonnast lahkuda ja läksime R-iga edasi teise kohta, kus oli parem muusika ja muidu mõnsam. Kuigi varem olen ma neid pubusid just teises järjekorras eelistanud. Aga mu viimane eelistus on vist hiljuti ka omanikku, nime ja stiili vahetanud. Hea ja puhas oli. Ja tantsida oli tore.

Aga jamasid oli ka. Ühel hetkel kui R baaris jooki tellimas oli, sain ootamatult märjaks. Keegi, keda ma isegi ei näinud, viskas kahe chicki ja minu pihta oma liitrise õllekannu tühjaks. Kuigi ma ei tea miks ja mina vist ei olnudki sihtmärk, sain ikka väga märjaks, aga näha polnud kedagi, kelle peale karjuda. ja ega ma pole karjuv tüüp ka. Läksin siis hoopis wc-sse end kasima. Aga kui tagasi jõudsin, nägin neid samu pisikest kasvu chicke jalgadega mingeid mehi ründamas. Üsna õudne oli. Ühtegi turvat ma ka ei leidnud. Ma lihtsalt lootsin, et need tüübid naisi vastu ei löö ja õnneks ei löönudki. Aga ma saan neist täitsa aru, et nad olid kurjad. Kuigi pärast selgus, et vist ka vale inimese peale.

Ja üks imelik nõme asi juhtus veel. Vahepeal tantsisime R-iga ja meiega liitus veel üks võõrs tüüp. Me ei hakanud teda ära ajama, aga tal kulus vaid pool minutit vms et minu tagumikku käperdada. Ma olin liiga hämmingus, et midagi teha. Ja samas ei olnud selles ka midagi uut. Klubis käperdatakse ka lihtsalt möödumisel naisi. No biggie... aga R tegi nii kurja nägu, et tüüp kadus hetkega:D No imelik ka ju. Tema ju ei teadnud, et me oleme just friends. Kuidas ta siis julgeb mehega tantsivat naist käperdada? Peab alles purjus olema. Või enesetapjalike kalduvustega. Tema õnn, et R ei ole kakleja tüüpi. Erinevalt teisest R-ist, keda ma tollel õllekastmesse sattumise hetkel igatsesin.

Üks armas asi oli ka. Vahepeal tantsis meie kõrval üks geipaar. Mis iseenesest ei olegi oluline. Lihtsalt R kommenteris, et talle ei meeldi geid ja see tõmbas mu tähelepanu. Nad olid lihtsalt nii armsad, kaelast kinni tantsides. See oli ilus. Usute? Vahepeal mulle tundus, et nad on väga täis, sest üks neist pani kõrva vastu suurt kõlarit ja kuulas nii tükk aega. Teine aga lasi sel lihtsalt juhtuda. Siis aga avastasin, et nad räägivad viipekeeles ja seega vähemalt üks neist on kuulmispuudega. Ja see tegi kõik veel armsamaks. Hakkasin asju teise nurga alt nägema. Kuidas üks toetas endale kallist inimest. Ja ikkagi. Nad tantsisid. Ka ilma kaelast kinni hoidmata. Ja rütmi. Siiani olen veidi kade sellise suhte peale.

Kommentaare ei ole: