jaanuar 25, 2009

Töö toob leiva majja...

Mäletate, ma rääkisin natuke aega tagasi ühest väga põnevast tööpakkumisest aga täpsustada ei julgenud? Ei julge praegugi, aga julgen öelda, et olen ennast hulga proffide kõrvalt võidelnud top kuude teise intervjuu vooru, mis toimub homme. Ma oleksin väga tänulik, kui mulle pöialt hoiaksite. Ma tunnen, et just see on minu jaoks õige koht ega julge veel mõelda, mis saab kui taaskord kellelegi alla jään. Naljakas on see, et ma ei taha isegi töökuulutuste portaale vaadata, sest see tundub antud töö petmisena:D

Aga õudne osa on see, et KMi ja tema ema planeeritud nädalasest puhkusest saab kohe-kohe vist päriseks Egiptusesse kolimine. Mis on tore. Nende jaoks. Mul on nende võimaluse üle tõeliselt hea meel. Aga mul on tõeline paanika hinges, sest nädala pärast ei ole küsimus enam elukvaliteedi parandamises, vaid ellu jäämises, sest kui see väike töö ära kaob, ei jää mulle enam üldse mingit mänguruumi järele. Ema võttis ka viimased finantsid tagant ära ja ma ei usu, et saan pikalt hakkama ainult Peedu toetusega. Proovige ise elada nii, et teie sissetulekust kaob ära üle poole.

Kuidas ma siis reageerisin sellele halvale uudisele? Läksin ostsin omale uued kõrvarõngad ja kingad. Sest ma ei usu sellesse, et peaksin viimaseid sente säästma. Kui juba, siis juba täiega. Täitsa viimase raha annetasin ära ning enne tegin kasutuid oste, mis pole küll täiesti kasutud, sest teevad mu tuju mõneks ajaks paremaks. Mõned söövad murede korral. Mõned joovad. Mõned teevad lausa narkot. Mõned suitsetavad paki järjest. Mina söön shokolaadi ja ostan kõrvarõngaid. Aga tegelikult teen ma seda ka siis, kui mul on hea tuju. Ja siis kui mul on lihtsalt rohkem vaba raha. Ja siis kui ma näen midagi erilist, mida ma tõeliselt tahan oma kollektsiooni. Ma lihtsalt ei ole see inimene, kes saaks hakkama ühe tagasihoidliku ja ühe silmapaistva kõrvarõngapaariga. Minu ligi sajast paarist koosnev kollektsioon ei ole minu meelest ka kaugeltki veel täiuslik. Kuigi mu ehtepuu hakkab täis saama ning vana probleem nende paigutamise osas on tagasi. Aga mul on võimalus veel kunagi hakata väärtmetallidest ja kividest tehtud kõrvarõngaid ostma hakata. Hetkel on ainus tingimus erilisus. Ja muidugi see, et päris kõrvu ei värviks. ja palun ärge kritiseerige mu otsuseid eks. Ma saan seda kodus ema käest pisiavalt ja rohkemgi.

Kommentaare ei ole: