jaanuar 31, 2009

Matsi monoloog

Käisime täna Sandraga Bangkokis. Mitte küll linnas, aga Tallinna söögikohas. Väga mõnus oli: hea teenindus, hea toit ja kiiresti valmis ning terve restoran vaid meie kahe päralt.

Proovisime mingit superhead asja - nimeks tamariini jäätee. Kas keegi teab, kas see ongi loomu poolest hästi mõnusalt hapu? Seda oli ka kõvasti suhkrustatud ning kokkuvõttes tuli maksimaalne fiiling mitmes suunas.

Aga miks ma mats olen?
Sest meile toodi kahe peale viis taldrikut, seitse kahvlit ja viis lusikat ning me määrisime neli taldrikut ning hunniku relvi ära. Samuti suutsin ma ühe riisinuudli üle laua lennutada ja kastet igale poole tilgutada. Kevadrulli ampsu küljest kaotasin pidevalt tšillikastmesse kapsa tükke ning siis tekkis küsimus, et kuna see oli juba enne väga erinevaid arusaamatuid tükke täis, siis kas see on ka korduv kasutatav? Tegelikult oli see ikkagi nali ja sellele kohale ei taha ma mingil juhul antireklaami teha. Hoopis rääkida väga positiivsest kogemusest ja samal ajal komemnteerida enda rumalust. Äkki on kunagi naljakas?

Sõime mingid kuivpraetud riisinuudleid. Kas keegi seletaks mulle ära, kuidas kuivpraadimine käib ning kuidas nuudlindused ikka pehmena lõpetavad? Samuti mismoodi riisist nuudleid saab? Aga tegelt ei saa ma sellest ka päris hästi aru, kuidas muust jahust nuudleid saab. Ei ole ma ekspert ei kokanduses ega majanduses. Ühte tean juba ammu ja teist tõestan endale juba neli nädalat ühel õhtul.

Mis ma, mats, veel tegin? Sõin nii, et terve nägu oli täis, muidugi:D Ma tegelikult ka oskan pulkadega paremini aasia toitu süüa, aga seekord meile nii peeneid relvi ei usaldatud. Teate, mis oli naljakas? See pambustoru, mille Sam üle aasta tagasi lahti tõmbas, on ikka veel kipakas.

Aga väga tore oli meil, matsidel, kes me selle suure nõude kogusega midagi teha ei osanud, seal.

Kommentaare ei ole: