Kas teie tagumikku on kunagi tuliseks tehtud? Minuga juhtub seda viimasel ajal väga tihti - palju tihemini kui lapsepõlves, millest mäletan vaid ühte korda, kuid kuna siis oli sellest toimingust juba ettekujutus olemas, siis pidi seda vähemalt kahel korral juhtuma. Kusjuures seda juhtub praegugi sõna otseses mõttes ja peaaegu iga päev, aga ma ei saa selles mitte kedagi süüdistada. Süüdlane on muidugi olemas, aga mitte kes, vaid mis. Minu kallis auto. Tal on istmesoojendusega midagi juhtunud ja on/off nupu vajutamine ei muuda midagi. Muudkui kütab ja kütab. Ma juba kardan suve tulekut. Pean vist hakkama jääämbrit käepärast hoidma, et sinna aegajalt kükitada:D
Hullusest räägin ka. Eile ütles Sandra mulle, et ma olen täiega imelik. Aga, et talle meeldib see. Et ma olen teistest julgem ning otsekohesem ning võtan ette ka ebatraditsioonilisi asju. Ja umbes kümne minuti pärast ütles Tema ka, et ma olen täiesti kreisi. Järelikult paljudele inimestele meeldibki ebatavaline, imelik ja vahel koguni veider.
Kusjurues Sandra ei ole üldse vähem hull kui mina. Võib-olla on isegi hullem:D Täna käisime linnas keeristormi söömas. Sõime kõhu täis ja siis S ütles, et lähme nüüd Kompressorisse pannkooki sööma. Meil on pikalt juba õhus üks kihlvedu, et kui ta jaksab sealse pannkoogi ära süüa, siis saab teada, kus ma oma sünnipäeval olin. Kui ei jaksa, siis saan mina teada, millega I kunagi suvel hakkama sai. Nüüd siis tegime selle dare'i ära. Pidime oksele hakkama, aga S lõpetas võidukalt. Kuna mina ei pidanud sööma, siis jätkasin söömist solidaarsusest seni, kuni tema lõpetas. Ja olingi sunnitud saladuse avaldama. Aga mõelge nüüd - ma ei oleks sundinud S-i minema sinna pannkooki sööma. Eriti PEALE söömast tulekut. Aga see oli tema soov ning nagu te vist teate - tema soovid on mulle seaduseks:D
Huvitavatest wc-dest räägiksin ka. Scotland Yard'i huvitav lahendus on vist paljudele tuttav, aga kui paljud teist Hotell Susi juures Rohelise Ämbliku wc-s käinud on? Seal on torustikuga ühendatud pasun. Sandra karjuks nüüd vahele: SAKSOFON, aga minu meelest pasun on ka täiesti arusaadav ning kergemini konhandatav mõttega tolle konkreetse instrumendi eesmärgist. Vähemalt ma ei suutnud välja mõelda ühtegi teist eesmärki, miks see seal oli. Muidugi oli ka tavalisi tualettpotte, aga kas see on vahelduseks kükitamisele? Okei... rõvedamaks ei lähe. Mind lihtsalt huvitab.
Täna oli mul üks huvitav kohtumine ka. Kohtusin üle ma ei tea mitme aasta kunagise klassivennaga, kellega meil olid nii teravad suhted, et tükk aega tegime lihtsalt üksteisele haiget - tema vist siiski võitis selle võistluse - ja siis aastaid möödusime üksteisest kui õhust. Arvasin, et meie kaks ei jõua kunagi sinna staadiumisse, et hakkaksime üksteisega viisakalt suhtlema, aga paistab, et see ütlus, et vahepeal on palju vett merre jooksnud, vastab tõele. Kindlasti mitte alati, aga ma olin väga üllatunud, et sel juhul, sest ta paistis olevat täiesti positiivselt üllatunud mind nähes. Mul on hea meel. Inimene, kellega olen oma elus kõige hullemini kakelnud, on hääletanud rahu poolt.
Saatsin just S-i koju ja hakkan edasi tegema argimuredega: vaikus potentsiaalse tööandja poolt, uued ohtlikud autojamad jne.
Hullusest räägin ka. Eile ütles Sandra mulle, et ma olen täiega imelik. Aga, et talle meeldib see. Et ma olen teistest julgem ning otsekohesem ning võtan ette ka ebatraditsioonilisi asju. Ja umbes kümne minuti pärast ütles Tema ka, et ma olen täiesti kreisi. Järelikult paljudele inimestele meeldibki ebatavaline, imelik ja vahel koguni veider.
Kusjurues Sandra ei ole üldse vähem hull kui mina. Võib-olla on isegi hullem:D Täna käisime linnas keeristormi söömas. Sõime kõhu täis ja siis S ütles, et lähme nüüd Kompressorisse pannkooki sööma. Meil on pikalt juba õhus üks kihlvedu, et kui ta jaksab sealse pannkoogi ära süüa, siis saab teada, kus ma oma sünnipäeval olin. Kui ei jaksa, siis saan mina teada, millega I kunagi suvel hakkama sai. Nüüd siis tegime selle dare'i ära. Pidime oksele hakkama, aga S lõpetas võidukalt. Kuna mina ei pidanud sööma, siis jätkasin söömist solidaarsusest seni, kuni tema lõpetas. Ja olingi sunnitud saladuse avaldama. Aga mõelge nüüd - ma ei oleks sundinud S-i minema sinna pannkooki sööma. Eriti PEALE söömast tulekut. Aga see oli tema soov ning nagu te vist teate - tema soovid on mulle seaduseks:D
Huvitavatest wc-dest räägiksin ka. Scotland Yard'i huvitav lahendus on vist paljudele tuttav, aga kui paljud teist Hotell Susi juures Rohelise Ämbliku wc-s käinud on? Seal on torustikuga ühendatud pasun. Sandra karjuks nüüd vahele: SAKSOFON, aga minu meelest pasun on ka täiesti arusaadav ning kergemini konhandatav mõttega tolle konkreetse instrumendi eesmärgist. Vähemalt ma ei suutnud välja mõelda ühtegi teist eesmärki, miks see seal oli. Muidugi oli ka tavalisi tualettpotte, aga kas see on vahelduseks kükitamisele? Okei... rõvedamaks ei lähe. Mind lihtsalt huvitab.
Täna oli mul üks huvitav kohtumine ka. Kohtusin üle ma ei tea mitme aasta kunagise klassivennaga, kellega meil olid nii teravad suhted, et tükk aega tegime lihtsalt üksteisele haiget - tema vist siiski võitis selle võistluse - ja siis aastaid möödusime üksteisest kui õhust. Arvasin, et meie kaks ei jõua kunagi sinna staadiumisse, et hakkaksime üksteisega viisakalt suhtlema, aga paistab, et see ütlus, et vahepeal on palju vett merre jooksnud, vastab tõele. Kindlasti mitte alati, aga ma olin väga üllatunud, et sel juhul, sest ta paistis olevat täiesti positiivselt üllatunud mind nähes. Mul on hea meel. Inimene, kellega olen oma elus kõige hullemini kakelnud, on hääletanud rahu poolt.
Saatsin just S-i koju ja hakkan edasi tegema argimuredega: vaikus potentsiaalse tööandja poolt, uued ohtlikud autojamad jne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar