Kõik sai alguse sellest, et üks päe rääkisime lihtsalt Annikaga juttu ja ta ütles, et läheb juba järgmine päev kruiisile sõpradega. Ma väga ei süvenenud sellesse. Olin lihtsalt õnnelik võimaluse üle peale mitut tööpäeva lihtsalt kodus vedeleda. Aga siis - täiesti ootamatult - kutsus ta mind kaasa. Ja ka iseendale üllatusena ütlesin jah. Ja oligi otsustatud.
Järgmisel õhtupoolikul oli start. Ma algul närveerisin veidi, sest olen tema sõpradega kohtunud vaid korra ning siis oli mul imelik tuju. Selline halva mulje jätmise tuju. Ja kuna ka seekord oli oodata paha tuju, siis katsin, et kinnistan mulje endast kui mingist depressiivsest nõmekast. Aga mu tuju tehti taas heaks ja meil oli väga fun. Lasin end lõdvaks ja sain teada, et Annikal on väga lahedad sõbrad. Enamus vähemalt.
Suutsin end jälle - nagu viimasel ajal tavaline - kaheks koksist roosaks juua, sest just seda värvi on terve mu nägu, kui alkohol on kurgust alla läinud. Aga meil oli lõbus. Tantsisime poole ööni. Röökisime hääled ära. Ja isegi varase ärkamisega ei olnud raskusi ja veel parem - ei pidanud kiirustama. Võtsime rahulikult kehakella järgi ja läksime maale alles keskpäeval. Poiste jaoks oli aga ka see vara ning nemad jäidki kajutisse patja kallistama ning jooke hävitama.
Meie chickidega plaanisime siiski shoppama minna. Minu jaoks oli see huvitav, sest ma ei suuda siiani mäletada isegi eelmist Rootsi reisi. Soomes on ju tore shopata. Ja ma tean, et paljud käivad sama Rootsis tegemas. Aga meil ei tulnud sellest midagi välja. Kõigepealt kolm kohukest ja blond mina otsisime ligi tunni teed kesklinna poodideni. Ja kui lõpuks metroo üles leidsime, oli mul nii hea meel. Muidugi instantne paanika, aga ka mõnusad flashback'id BCN-st.
Aga poodidega oli ka jama. Neid oli küll palju ja nad olid asju täis, aga polnud midagi, mida osta oleks tahtnud. Ja noh - ega me väga pikalt kuskil ei tuuseldanud ka. Mis mind aga eriti üllatas, oli see, et isegi H&M, KappAhi ja palju kidietud TopShop tundusid mõttetud. Kõik riided olid pastelsetes toonides, kahtlase lõikega ja väljavenivast materjalist. Või siis ülikallid.
Lõpuks ostsime kõik ülisuured päiksepuudrid - minu jaoks esimene - sest need olid üsna odavad ja üllatusena sai kaasa pintsli. Üks meist ainult sellepärast ostiski:D Ma olen ka tõieline sucker kingituste järgi. Kunagi otsin Bourjous' kraami kokku vaid seepärast, et lubati kaasa mingit müstilist kingitust. Ma ei teadnud isegi, millega tegu ja mul ei olnud sellelt firmalt midagi vaja, aga kingiisu oli ni isuur. Olen nõrk. Ma tean.
Mina sain veel ülinunnu unemaski, mille ostmiseks mulle töö õigustuse annab. Aga kahtlen, et seda kasutama hakkan. Aga ilus on küll. Siidine ja pitsine ja võltskalliskividega. Täpselt selline, nagu ideaalset unemaski ette kujutaksin.
Riideid ostsin väga vähe. Vaid kaks eriti odavat topi, mis on minu jaoks uudse lõikega, aga nägid head välja. Ja ma ei saanud isegi kõrvarõngaid - ja te ju teate minu ja kõrvarõngaste kohta. See-eest sain ühe ilusa käevõru omanikuks. Ja oligi kõik.
Nelja tunniga olid rahad enam-vähem otsas ja meie laevas tagasi. Ja pidu läks edasi. See öö oli isegi lõbusam. Esiteks tõestasin poistele, et mind ei anna rõveda tekstiga oksele ajada. Kuigi jõudsin päris lähedale. Aga sama tegid ka nemad minu jutu peale. Rääkisime oksepitsade detailsest valmistamisest.:D Nii rõve olengi. Muidugi purjus olles. Ja siis veel vahetult enne magama minekut, läksime poistega lauahokit mängima. Ja mina võtsin. Mitte küll väga ausalt, sest Annka vend ei kaitsnud enda külge väga. Aga samas tegin endale ise võidu raskeks, sest sain vähemalt kolm oma väravat. Seega võin vähemalt öelda, et väravakäive on mul kõva:D
Ja imeliku nädala lõpetuseks kuulsin ka kolmandat korda ja kolmanda inimese suust, et ta mind armastab. Ja ikka oli tore, kuigi seda mõttega vastu öelda ei saanud. Muideks, ma olin terve reisi täitsa korralik tüdruk. lasin mööda nii mitu võimalust poistega lollusi teha, aga ma millegipärast usun, et kui mina suudan olla korralik, siis suudab ka Silmarõõm kariibidel sama teha. Ma loodan. Väga. Kuigi ma ju ei tea teda...
Järgmisel õhtupoolikul oli start. Ma algul närveerisin veidi, sest olen tema sõpradega kohtunud vaid korra ning siis oli mul imelik tuju. Selline halva mulje jätmise tuju. Ja kuna ka seekord oli oodata paha tuju, siis katsin, et kinnistan mulje endast kui mingist depressiivsest nõmekast. Aga mu tuju tehti taas heaks ja meil oli väga fun. Lasin end lõdvaks ja sain teada, et Annikal on väga lahedad sõbrad. Enamus vähemalt.
Suutsin end jälle - nagu viimasel ajal tavaline - kaheks koksist roosaks juua, sest just seda värvi on terve mu nägu, kui alkohol on kurgust alla läinud. Aga meil oli lõbus. Tantsisime poole ööni. Röökisime hääled ära. Ja isegi varase ärkamisega ei olnud raskusi ja veel parem - ei pidanud kiirustama. Võtsime rahulikult kehakella järgi ja läksime maale alles keskpäeval. Poiste jaoks oli aga ka see vara ning nemad jäidki kajutisse patja kallistama ning jooke hävitama.
Meie chickidega plaanisime siiski shoppama minna. Minu jaoks oli see huvitav, sest ma ei suuda siiani mäletada isegi eelmist Rootsi reisi. Soomes on ju tore shopata. Ja ma tean, et paljud käivad sama Rootsis tegemas. Aga meil ei tulnud sellest midagi välja. Kõigepealt kolm kohukest ja blond mina otsisime ligi tunni teed kesklinna poodideni. Ja kui lõpuks metroo üles leidsime, oli mul nii hea meel. Muidugi instantne paanika, aga ka mõnusad flashback'id BCN-st.
Aga poodidega oli ka jama. Neid oli küll palju ja nad olid asju täis, aga polnud midagi, mida osta oleks tahtnud. Ja noh - ega me väga pikalt kuskil ei tuuseldanud ka. Mis mind aga eriti üllatas, oli see, et isegi H&M, KappAhi ja palju kidietud TopShop tundusid mõttetud. Kõik riided olid pastelsetes toonides, kahtlase lõikega ja väljavenivast materjalist. Või siis ülikallid.
Lõpuks ostsime kõik ülisuured päiksepuudrid - minu jaoks esimene - sest need olid üsna odavad ja üllatusena sai kaasa pintsli. Üks meist ainult sellepärast ostiski:D Ma olen ka tõieline sucker kingituste järgi. Kunagi otsin Bourjous' kraami kokku vaid seepärast, et lubati kaasa mingit müstilist kingitust. Ma ei teadnud isegi, millega tegu ja mul ei olnud sellelt firmalt midagi vaja, aga kingiisu oli ni isuur. Olen nõrk. Ma tean.
Mina sain veel ülinunnu unemaski, mille ostmiseks mulle töö õigustuse annab. Aga kahtlen, et seda kasutama hakkan. Aga ilus on küll. Siidine ja pitsine ja võltskalliskividega. Täpselt selline, nagu ideaalset unemaski ette kujutaksin.
Riideid ostsin väga vähe. Vaid kaks eriti odavat topi, mis on minu jaoks uudse lõikega, aga nägid head välja. Ja ma ei saanud isegi kõrvarõngaid - ja te ju teate minu ja kõrvarõngaste kohta. See-eest sain ühe ilusa käevõru omanikuks. Ja oligi kõik.
Nelja tunniga olid rahad enam-vähem otsas ja meie laevas tagasi. Ja pidu läks edasi. See öö oli isegi lõbusam. Esiteks tõestasin poistele, et mind ei anna rõveda tekstiga oksele ajada. Kuigi jõudsin päris lähedale. Aga sama tegid ka nemad minu jutu peale. Rääkisime oksepitsade detailsest valmistamisest.:D Nii rõve olengi. Muidugi purjus olles. Ja siis veel vahetult enne magama minekut, läksime poistega lauahokit mängima. Ja mina võtsin. Mitte küll väga ausalt, sest Annka vend ei kaitsnud enda külge väga. Aga samas tegin endale ise võidu raskeks, sest sain vähemalt kolm oma väravat. Seega võin vähemalt öelda, et väravakäive on mul kõva:D
Ja imeliku nädala lõpetuseks kuulsin ka kolmandat korda ja kolmanda inimese suust, et ta mind armastab. Ja ikka oli tore, kuigi seda mõttega vastu öelda ei saanud. Muideks, ma olin terve reisi täitsa korralik tüdruk. lasin mööda nii mitu võimalust poistega lollusi teha, aga ma millegipärast usun, et kui mina suudan olla korralik, siis suudab ka Silmarõõm kariibidel sama teha. Ma loodan. Väga. Kuigi ma ju ei tea teda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar