Eile tegin lapsehoidmisfirma heaks üle pooleteist aasta vms ekspressi ja sain tuttavaks kahe väga armsa väikse tüdrukuga. Aga neil on päris karm suuvärk.
Esiteks öeldi mulle, et ma olen hernehirmutis. No ei olnud valus egole. Küsisin siis, et miks nii? Sain aru küll, et ma ei jõudnud hommikul juukseid triikida, aga no palun. Igatahes nad ei seletanud mulle, miks ma hernehirmutis olen. Ütlesid vaid, et hernehirmutis hirmutab linde ära.
Teist korda sain veel verbaalselt vastu kõrvu. Mulle öeldi: mängime, et sina oled vesi ja me ronime su peal. Mul oli nii naljakas, et lasin end veidi lömastada. Aga siis täiendati, et ma olen must vesi. No tnx. Hakkasin juba mõtlema, et haisen ka. Ja võib-olla oligi nii peale pikka rapsimist täis päeva, sest seletusena käidi välja, et vesi ei pese ennast.
Numbrite ja tutvustamisega sai ka nalja. Nt esimene asi, mida ühe lapse suust kuulsin, oli lause: mina ei söö banaani. - Tere-tere jah...
Ja peitust mängides pandi paika, et loeme kümneni. Ja siis väiksem luges: ka-aaaks... ü-üüüks. Tulen! :D:D:D
Aga KMiga saab ka järjest rohkem nalja. Eriti ohtudest rääkides.
Kas ma seda rääkisin, kuidas laps kelgutades hüüdis: Ettevaatust, ohtlik koer! Ettevaatust, chiuaua!
Ja siis täna lambist: Ettevaatust! Ettevaatust! Viis pluss viis on kümme.
No tõesti õudsed asjad.
Aga KM on hakanud ka tingima. Täna vaidlesime. Tema tahtis soolaküpsiseid. Mina tahtsin, et ta enne õueriided koduste vastu vahetaks ja käed ära peseks. Ja KM küsis vastu: Kas oled kindel? Olin küll:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar