veebruar 22, 2009

Toredast õhtust heade sõpradega

Sellel jutul polegi eriti sügavat allteksti. Lihtsalt käisin eile elus esimest korda Trafficu kontserdil ja nii hea oli. Muidugi, on paremaid olnud, aga eile lihtsalt istus selline asi väga hästi. Ja olenemata sellest, et enaamus sõbrantse, keda kaasa kutsusin, eelistas muud tegevust ning enamus isaseid ütles, et elaks sellise asja ainult umbjoobes üle, oli nii Katsul kui Silmarõõmul vähemalt sama fun kui mul. Rahvast oli ka just nii parasjagu palju ja ühtlasi vähe, et saaks end vabalt liigutada, põdemata selle pärast, et kellelegi kohe haiget teen. Ainult endale tegin veidi haiget. Ühel hetkel loobusin kontsaga jalanõudest ja üsna varsti peale seda avastasin, et kontsadel on valus käia ka siis, kui need jalas ei ole. Suutsin oma saabaste otsa hüpata:D

Ja noh... tantsida on alati tore, kuigi seekord olin mina see, kes esimesena avaldas soovi koju minna. No asi kiskus liiga kommikaks ära ja noh... mina ja narko ei käi kokku. Kohe mitte kuidagi. Aga muidu oli ka tore hea seltskonnaga heal kontserdil käia. Täitsa kaalun nende plaadi ostmist. Ja mul on läbi aegade vist üleüldse 10-20 plaati tekkinud. Neid ka ei kuula.

Täna juhtus üks veider asi. Mitte küll väga üllatav, aga otsekohesus oli üllatav. Otsekoheselt ja samas ümber nurga andis mu shveitslane teada, et ma meeldin talle juba pikemat aega ja ta on nii pettunud, et mul on nüüd keegi teine. Nii naljakas on endal ka mõelda, kui kiiresti vahel rollid vahetuvad. Tavaliselt olen mina ju see vaba ja vallaline ja vastavalt joobeastmele vallatu ka. Ametlikult olen kõike seda praegu ka, aga süda enam ei ole. Kusjuures mul on sellest shveitsasest kahju, aga mõte temast ja minust koos ajab mind samas oksele.

Kommentaare ei ole: