Nägin jälle unes midagi üle ootuste imelikku. Nüüd, hiljem on huvitav otsida selle seoseid päris eluga.
Ehk siis põhimõtteliselt oli unenägu variatsioon minevikureaalsusest. Pidime millegipärast koos Sandraga Talle külla minema. Kuidagi aga juhtus jälle nii, et ma jäin üksi abitusse olukorda. Teised kaks said aga edukalt kokku.
Ma siis seiklesin üksi mööda Soomet ringi. Olin hankinud endale käepaela, mis toimis sarnaselt Barcelona kümne sõidu transpordikaardile, kuid see sai läbi juba enne, kui jõudsin punktist A punkti B ja mäletan hetki metroo sissepääsu väravatest kõrvale hiilimisest.
Selle närvi ajava seiklemise keskel sain uue tuttava. Ühe minuvanuse tüdruku, kelle elukutseks oli prostituut, mis oli nii veider, sest ta ei läinud kuidagi kokku minu peas tekkinud stereotüüpidega. Ta oli selline lihtne ja armas ja isegi... lapselik. Igatahes, varsti olin ma jälle üksi. Ja siis jooksin juhuslikult jälle temaga kokku. Mis oli nii irooniline, sest oma sõprade asemel olin hoopis temaga kaks korda juhuslikult kohtunud.
Edasi läks kuidagi nii, et ta kutsus mind külla. Või ma läksin ise. Ei tea enam... ja tema kodu oli selline kommuunilik korter. Palju rahvast. Vähe naturaalset valgust, aga sooja tooniga lambid. Vaene ja halvas linnaosas, aga ometi kuidagi hubane. Tema tuba oli üsna väike ja kitsas. Seal olid kaks üheinimese voodit, otsapidi koos.
Jutu käigus oli selgunud, et ta oli hiljuti lahku läinud kellestki Oscarist - ja see nimeseos ei ole nii otseselt seotud filmiauhindadega, sest see teema jätab mind külmaks ja ma ei teadnud, et need vist isegi samal ööl üle anti - ja üks voodi oligi kuulunud talle, teine Oscarile.
Uudishimulik nagu ma olen, uurisin kohe, et kus ta töötab siis. Ja selgus, et seal samas nukras väikses toas. Uurisin siis edasi, et kuidas see Oscari kõrvalt käis ja sain teada, et käiski lihtsalt. Mõelge, kui veider peab olema olukord, kus sina oled ühes voodis kliendiga ja seal samas juures magab see tüüp, kellega seovad sind tunded. Ja ma tean, et mul on imelikud unenäod.
Ja edasi ma stsenaariumit väga ei mäleta. Tean vaid tunnet, et Tema telefon oli nagu päriseltki isa käes. Ja minu telefoni aku vist tühjaks saamas. Võimatu ühendust võtta. Ei teadnud ka seda, kuidas.
Ja siis eile päeval mõtlesin, et huvitav, mida see unenägu tähendab. Ma ju saan aru küll, et nägn seda seetõttu, et me pidime taas üle pika aja kohtuma. Seekord aga pole mina see, kes tundmatusse vette hüppab. Minu territoorium ju.
Ning eile õhtul Temaga rääkides selgus, et ka tema nägi mind sel ööl unes. Aga kui mina nägin hirmuäratavat kordust minu usalduse murdmisest, siis tema peaaegu, et vastupidi - minu nimel kõige tegemisest. Ja mõtlengi, et küll ma alles pidin Teda kunagi usaldama. Kusjuures see oli juba ju peale seda, kui olin kõvasti haiget saanud. Kõvemini, kui kunagi varem ja hiljem. Aga enam ma küll ei tea, kas julgen kunagi veel samamoodi tema pärast tundmatus kohas vette hüpata. Ei taha jälle kukkuda. Ja ma tean, et talle ei meeldi seda kuulda, aga minule ei meeldinud ka seda üle elada.
Ja ükskõik, kui vihaselt me ei tülitseks, ei ole see kunagi olnud lõpp. Huvitav, mis see on? Meie vahel...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar