Ebatavaline pealkiri sõbrapäeva jaoks, ma tean. Aga ma just avastasin, et lood on nii. Nimelt tegin eile täiesti märkamatult suure lolluse. Ja ma mõtlen - suuuuuuuuuuuuure.
Aga ma tahan muust ka kirjutada, nii et sellest kirjutan kuskil jutu keskel. Eile oli kolmas deit. Kas keegi ütleks mulle mõne normaalse ja adekvaatse sõna selle asemel, palun? Minu jaoks ei tähenda kolmas deit voodis maandumist. Kuid korrektsuse mõttes pean mainima, et ühel hetkel olime ka seal:D Minu elu on läinud nii, et vahel lähevad juba esimesel kohtingul asjad väga käest ära. Ja vahel võtab kõik väga kaua aega. Isiklikult eelistangi seda teist varianti. Kogemus lihtsalt ütleb, et tagurpidi alanud asjad jõuavad ka kiiresti lõpuni. Ja samas, ma ei saa seda südames pidada kolmandaks kohtamiseks, sest see remondikord ei olnud eriti arvestatav. Ahjaa täna, sõbrapäeval teeme me ka remontikat. Sest kahekesi müra keskel higistamine EI ole romantiline. Või noh... päevad ei ole vennad. Äkki täna on?
Eilne õhtu oli väga tore. Kuna ta neljapäeval minu jaoks ootamatult välja ei ilmunud, siis ei julgenud ma eilseltki midagi erilist loota. Aga samas, reede 13 on minu jaoks alati pigem hea päev olnud. Ja kui Temaga tülitsemine välja arvata, siis jätkasin traditsiooni. Ma kartsin päris palju, et see on läbi või midagi, sest tegemist on sõbrapäeva nädalaga ja kui ma reede õhtuni ei tea midagi sellest, mis laupäeval tegema hakkan, siis vast ju ei hakka ka. Aga nüüd mõistan jälle, et mu hirmud olid asjatud ning käitun põhjuseta nagu kolmeteistaastane. Kammoon. Ma tegin isegi riidekapi ees Katsi. Teate küll: monoloog teemal - mul ei ole mitte midagi selga panna! No igatahes, kolmandast korrast sai saa tuttavaks. Need on minu sõbrad! üritus. Väga positiivne üllatus. Meil on üldse kuidagi kiiresti läinud. Mõlema kodud nähtud, nüüd tema sõbrad ka, kes on päris ägedad. Ja jutt käib juba vanematega kohtumisest. Ju ma siis ei ole mingi kolme korra värk tema jaoks. Mis on väga hea. Sest mul on nii kõrini neist katki jäänud üritustest.
Aga rääkides üritustest, lõpetasime eile tema sõprade soovil kohas, kus mängiti raha ees sellist muusikat, millele reaktsioonina tavaliselt klubis solvunult istuma lähen. Mul on käe ümber roheline riba, mis lubab korduvalt sisenemist ja väljumist. Tahaksin öelda, et ei mäleta, kust selle sain, aga kahjuks ei ole see nii. Mäletan küll. Sealt samast pmst pmst tümaki kohast. Kusjuures ma olen seal varem käinud. Aga hoopis teises atmosfääris. tomiga äriasju ajamas. Veider kontrast oli. Aga vähemalt põrkasin seal üle pika aja Jansaga kokku. Ja see oli hästi tore. Teda oli hästi tore näha. Ja mul oli hea meel ka seepärast, et hakkasin end juba heidikuna tundma. Kõik kohad olid täis Silmarõõmu tuttavaid ja minu omasid ei olnud ühtegi. Thank god for Jansa. Aga jälle juhtus nii, et ostsime pileti jutu rääkimiseks. Muusikat me ei kuulanud. Juba teist korda juhtus nii.(P.S. Tuletage mulle meelde, et ma hiljem DJ-dest kirjutaksin. Tegin jälle ühe avastuse.)
Kauaks me sinna ei jäänud. Which brings me to the stupid part. Olen nüüd vist roolijoodik. Ja nii häbi on. Olin olnud terve õhtu kaine. Aga see muusika oli nii õudne, et võtsin ühe rummi. Ja kuigi ma jõin seda aeglaselt... kuigi mu keha põletab alkoholi ruttu (Sandra võib kirjeldada seda protsessi õigemate sõnadega)... istusin vist rooli liiga vara. Mul oli olnud joobes oleku tunnet. See ei jõudnud tekkidagi. Aga mul ei tulnud üldse meelde, et ma joonud olin, kui ära läksime. Ma lihtsalt vihastasin, sest üks Silmarõõmu sõber hakkas vinguma, et meie oma roosamannas segame teda. No me käitusime veel väga korralikult. Aga ma ei näinud erilist pointi ka ainult enda õigustamiseks üritusele jäämises. Nõme oli ju nagunii. No ja me siis jalutasime tagasi auto juurde ning viisin ta koju, sest tema oli õhtu läbi joonud.
Tema maja ees juhtus veel üks imelik seik. Jälle kategooriasse: Mariaga juhtub... Umbes sekund peale seda, kui tema jõudis autost väljuda ning ukse kinni lüüa, haaras mõngi teine kiiresti lähenenud tüüp ukselingi järele. Ma ei suutnudki välja mõelda, mis ta peas toimus, aga ehmatasin väga, sest mu auto uksed ei olnud lukus ning olin meeletult õnnelik, et ma polnud üksi. Vajutasin lihtsalt gaasi. Väga õudne seiklus. Too tüüp oli vist lihtsalt end segi joonud, aga ta oleks võinud olla ka mõni tõeline väärakas ja kellaaeg oli ka nii vastav. Lähenes kolmele.
Sõitsin siis kiiruga ära. Avastasin veel uusi teid ning alles kuskil Järvevana tee keskel jõudis mulle kohale, et ma olin ju joonud. Ma nii ehmatasin. Ja mul ei olnud midagi teha ka. Sinna ei saa ju autot jätta ning sealt ei saa peaaegu kuidagi ära. Takso ei olnud ka valik, sest sularaha mul nii palju ei olnud. Enam. Õnneks ma vist siiski ei olnud muutunud juhtimisvõimetumaks ja täiesti võimalik, et alkohol oligi mu verest juba kadunud, aga ma ei saa mitte kunagi kindel olla, et ma ei ole joobes juhtinud. kaotasin jälle ühes mõttes süütuse. Väga halvas mõttes. Ja kuidas ma nüüd kedagi teist sama koha pealt keelata saaksin? Moraali lugeda? Ennast eeskujuks tuua? Olen endale natuke vastik hetkel.
Ahjaa... mul on tõeliselt sõbralikud naabrid. Pervert saadab jätkuvalt ühildumatuid sõnumeid ning alumised teevad remonti kell üks, kell neli ja kell kuus. Öösel! Aga suures plaanis võin öelda, et olen üle pika aja õnnelik. Ja selleks ei olnud/olegi palju vaja:)
Aga ma tahan muust ka kirjutada, nii et sellest kirjutan kuskil jutu keskel. Eile oli kolmas deit. Kas keegi ütleks mulle mõne normaalse ja adekvaatse sõna selle asemel, palun? Minu jaoks ei tähenda kolmas deit voodis maandumist. Kuid korrektsuse mõttes pean mainima, et ühel hetkel olime ka seal:D Minu elu on läinud nii, et vahel lähevad juba esimesel kohtingul asjad väga käest ära. Ja vahel võtab kõik väga kaua aega. Isiklikult eelistangi seda teist varianti. Kogemus lihtsalt ütleb, et tagurpidi alanud asjad jõuavad ka kiiresti lõpuni. Ja samas, ma ei saa seda südames pidada kolmandaks kohtamiseks, sest see remondikord ei olnud eriti arvestatav. Ahjaa täna, sõbrapäeval teeme me ka remontikat. Sest kahekesi müra keskel higistamine EI ole romantiline. Või noh... päevad ei ole vennad. Äkki täna on?
Eilne õhtu oli väga tore. Kuna ta neljapäeval minu jaoks ootamatult välja ei ilmunud, siis ei julgenud ma eilseltki midagi erilist loota. Aga samas, reede 13 on minu jaoks alati pigem hea päev olnud. Ja kui Temaga tülitsemine välja arvata, siis jätkasin traditsiooni. Ma kartsin päris palju, et see on läbi või midagi, sest tegemist on sõbrapäeva nädalaga ja kui ma reede õhtuni ei tea midagi sellest, mis laupäeval tegema hakkan, siis vast ju ei hakka ka. Aga nüüd mõistan jälle, et mu hirmud olid asjatud ning käitun põhjuseta nagu kolmeteistaastane. Kammoon. Ma tegin isegi riidekapi ees Katsi. Teate küll: monoloog teemal - mul ei ole mitte midagi selga panna! No igatahes, kolmandast korrast sai saa tuttavaks. Need on minu sõbrad! üritus. Väga positiivne üllatus. Meil on üldse kuidagi kiiresti läinud. Mõlema kodud nähtud, nüüd tema sõbrad ka, kes on päris ägedad. Ja jutt käib juba vanematega kohtumisest. Ju ma siis ei ole mingi kolme korra värk tema jaoks. Mis on väga hea. Sest mul on nii kõrini neist katki jäänud üritustest.
Aga rääkides üritustest, lõpetasime eile tema sõprade soovil kohas, kus mängiti raha ees sellist muusikat, millele reaktsioonina tavaliselt klubis solvunult istuma lähen. Mul on käe ümber roheline riba, mis lubab korduvalt sisenemist ja väljumist. Tahaksin öelda, et ei mäleta, kust selle sain, aga kahjuks ei ole see nii. Mäletan küll. Sealt samast pmst pmst tümaki kohast. Kusjuures ma olen seal varem käinud. Aga hoopis teises atmosfääris. tomiga äriasju ajamas. Veider kontrast oli. Aga vähemalt põrkasin seal üle pika aja Jansaga kokku. Ja see oli hästi tore. Teda oli hästi tore näha. Ja mul oli hea meel ka seepärast, et hakkasin end juba heidikuna tundma. Kõik kohad olid täis Silmarõõmu tuttavaid ja minu omasid ei olnud ühtegi. Thank god for Jansa. Aga jälle juhtus nii, et ostsime pileti jutu rääkimiseks. Muusikat me ei kuulanud. Juba teist korda juhtus nii.(P.S. Tuletage mulle meelde, et ma hiljem DJ-dest kirjutaksin. Tegin jälle ühe avastuse.)
Kauaks me sinna ei jäänud. Which brings me to the stupid part. Olen nüüd vist roolijoodik. Ja nii häbi on. Olin olnud terve õhtu kaine. Aga see muusika oli nii õudne, et võtsin ühe rummi. Ja kuigi ma jõin seda aeglaselt... kuigi mu keha põletab alkoholi ruttu (Sandra võib kirjeldada seda protsessi õigemate sõnadega)... istusin vist rooli liiga vara. Mul oli olnud joobes oleku tunnet. See ei jõudnud tekkidagi. Aga mul ei tulnud üldse meelde, et ma joonud olin, kui ära läksime. Ma lihtsalt vihastasin, sest üks Silmarõõmu sõber hakkas vinguma, et meie oma roosamannas segame teda. No me käitusime veel väga korralikult. Aga ma ei näinud erilist pointi ka ainult enda õigustamiseks üritusele jäämises. Nõme oli ju nagunii. No ja me siis jalutasime tagasi auto juurde ning viisin ta koju, sest tema oli õhtu läbi joonud.
Tema maja ees juhtus veel üks imelik seik. Jälle kategooriasse: Mariaga juhtub... Umbes sekund peale seda, kui tema jõudis autost väljuda ning ukse kinni lüüa, haaras mõngi teine kiiresti lähenenud tüüp ukselingi järele. Ma ei suutnudki välja mõelda, mis ta peas toimus, aga ehmatasin väga, sest mu auto uksed ei olnud lukus ning olin meeletult õnnelik, et ma polnud üksi. Vajutasin lihtsalt gaasi. Väga õudne seiklus. Too tüüp oli vist lihtsalt end segi joonud, aga ta oleks võinud olla ka mõni tõeline väärakas ja kellaaeg oli ka nii vastav. Lähenes kolmele.
Sõitsin siis kiiruga ära. Avastasin veel uusi teid ning alles kuskil Järvevana tee keskel jõudis mulle kohale, et ma olin ju joonud. Ma nii ehmatasin. Ja mul ei olnud midagi teha ka. Sinna ei saa ju autot jätta ning sealt ei saa peaaegu kuidagi ära. Takso ei olnud ka valik, sest sularaha mul nii palju ei olnud. Enam. Õnneks ma vist siiski ei olnud muutunud juhtimisvõimetumaks ja täiesti võimalik, et alkohol oligi mu verest juba kadunud, aga ma ei saa mitte kunagi kindel olla, et ma ei ole joobes juhtinud. kaotasin jälle ühes mõttes süütuse. Väga halvas mõttes. Ja kuidas ma nüüd kedagi teist sama koha pealt keelata saaksin? Moraali lugeda? Ennast eeskujuks tuua? Olen endale natuke vastik hetkel.
Ahjaa... mul on tõeliselt sõbralikud naabrid. Pervert saadab jätkuvalt ühildumatuid sõnumeid ning alumised teevad remonti kell üks, kell neli ja kell kuus. Öösel! Aga suures plaanis võin öelda, et olen üle pika aja õnnelik. Ja selleks ei olnud/olegi palju vaja:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar