Lugesin eile öösel Ekspressist lugu ühest kadunud ja leitud mehest, kelle surmaasjaolud on segased ja sattusin selle kaudu ka kadunud.ee aadressi kandvale leheküljele, kus on üleval kadunud inimeste andmed ning nende kohta info jagamise tasud.
Enamik otsitavatest olid kadunud juba väga pikka aega tagasi. Kahjuks ei tea mina neist kellestki midagi ega saa aidata, aga see leht pani mu mõtlema, kumba varianti ma ise eelistaksin. Kuigi mõlemad variandid on halvad, siis kas halvem on jääda teadmatusse, kui mõni lähedane kaduma läheb või kaotada see sama lähedane mõnel koledal põhjusel ja pahatahtlike inimeste süül, aga olles teadlik selelst, mis temaga juhtus.
Ma ei suutnud enda jaoks välja mõelda, kumb oleks parem. Vähemalt mitte veel. Kui see inimene, kes mu elust tingimata lahkub... kes võib olla minu või sinu ema, vend, armastatu või parim sõber... kas ma suudaksin edukamalt edasi elada täielikus teadmatuses tema saatusest, sest siis jääb vähemalt lootus, et äkki ta on kuskil elus ja õnnelik? Või oleks lihtsam leida rahu oma hinges, kui teaksin täpselt, mis juhtus? Ka siis, kui juhtunu oli väga kole. Kas selline... inglise keeles on sõna closure... oleks parem lootuse ja lootusetuse vahel kõlkumisest või mitte?
Tegelikult praegu enda teksti lugedes saan aru, et mina vist eelistaksin teadmist teadmatusele. Kuidas teiega lood on?
1 kommentaar:
Mina eelistaksin TEADMATUST :/
ma kohe ei tea miks, vb sellepärast, et raske teadmine hiljem ei piinaks kui tead, mis juhtus.
samas see teamdatus piinaks vist samamoodi :S
surnud ring...
Postita kommentaar