Ausalt, ma ei ropenda meelega. Lihtsalt see on tänase päeva parim nali. Hakkasin omale üle pika aja uut spordiklubi otsima ja siis leidsin, et ohhooo. Kohe päris mu kodu lähedale on üks tekkinud. Ja seal on päris sobivate nimedega trennid. Välja arvatud üks. Mille nime te ka pealkirjas näha võite. No seletage mulle, kuidas see bodypumpi ja bailatino vahele mahub? Ja mida seal täpsemalt tehakse? Ja kas see on mingi selline tule koos partneriga trenn? Igatahes tükk aega naersin. Aga täiesti tõsiselt. Ootan teadjamatelt vastuseid nendele küsimustele.
Muidu aga on tore see, et sain oma pikaajalise lapse tagasi. Nii mugav ja kodune. Ja ta oli kuuldes, et mina tulen, kohe muhelema hakanud ja teatanud: minu Maria tuleb. Mind pani see omakorda naeratama. Omaette bussis. Jah, ma olengi imelik. Arvasite õigesti. Aga samas suudab ta mind kurjaks ka ajada. Ta sõnavara on seal kaugel ameerikamaal täienenud. Enam ei ütle ta lihtsalt oh s*it ja f*ck you, vaid nüüd kuulen päev läbi ka: you're a bitch'i ja shut up'i. No ma tean, et ma võin olla vastik bitch, aga ikkagi mulle ei meeldi seda päev läbi kuulda. Veel pealegi enamasti teenimatult. Aga ta ei olnud kade poiss. Isegi tema jaoks võhivõõrale inimesele, minu ema töökaaslasele kõlbas niisamuti öelda.
Ahjaa... ja ma sain lõpuks läbi raskuste kooriproovis ära käidud. Ja oli ka üsna raske. Aga see on hea. Paneb mind pingutama. Ma olen ikka päris roostes. Ja üsna raske oli ülemise oktaavi noote välja võtta täiesti kadunud häälega. Sest mind pandi ilma igasuguse proovita sujuvalt sopranit laulma. Aga laulud on head. Rasked hetkel veel, aga nii head. Õpiks ma nüüd kiiruga uuesti noote ka tundma. No tegelikult ka. Meil oli rütmikatund ja me tegelesime nii pisikeste pausidega, milliseid ma polnud enne kunagi näinudki. Ja teisigi pole kümmekord aastat kaeda saanud. Aga rahvas on tore ja laulda on superhea. Loodetavasti ma nii jube siiski ei ole, et teisi segama hakkaks seal.
Muidu aga on tore see, et sain oma pikaajalise lapse tagasi. Nii mugav ja kodune. Ja ta oli kuuldes, et mina tulen, kohe muhelema hakanud ja teatanud: minu Maria tuleb. Mind pani see omakorda naeratama. Omaette bussis. Jah, ma olengi imelik. Arvasite õigesti. Aga samas suudab ta mind kurjaks ka ajada. Ta sõnavara on seal kaugel ameerikamaal täienenud. Enam ei ütle ta lihtsalt oh s*it ja f*ck you, vaid nüüd kuulen päev läbi ka: you're a bitch'i ja shut up'i. No ma tean, et ma võin olla vastik bitch, aga ikkagi mulle ei meeldi seda päev läbi kuulda. Veel pealegi enamasti teenimatult. Aga ta ei olnud kade poiss. Isegi tema jaoks võhivõõrale inimesele, minu ema töökaaslasele kõlbas niisamuti öelda.
Ahjaa... ja ma sain lõpuks läbi raskuste kooriproovis ära käidud. Ja oli ka üsna raske. Aga see on hea. Paneb mind pingutama. Ma olen ikka päris roostes. Ja üsna raske oli ülemise oktaavi noote välja võtta täiesti kadunud häälega. Sest mind pandi ilma igasuguse proovita sujuvalt sopranit laulma. Aga laulud on head. Rasked hetkel veel, aga nii head. Õpiks ma nüüd kiiruga uuesti noote ka tundma. No tegelikult ka. Meil oli rütmikatund ja me tegelesime nii pisikeste pausidega, milliseid ma polnud enne kunagi näinudki. Ja teisigi pole kümmekord aastat kaeda saanud. Aga rahvas on tore ja laulda on superhea. Loodetavasti ma nii jube siiski ei ole, et teisi segama hakkaks seal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar