Ei suutnud täna enam tervet päeva voodis vedeleda. No mitu korda suudate teie käia ringi Gmail, RSS, Hotmail, blog.tr.ee, Postimees, Õhtuleht, Surfthechannel? Mina käisin nii mitu, et süda läks pahaks. Ja siis ma otsustasin lihtsalt jalutama minna. Jalutasin läbi metsa poeni ja tagasi ja siis nägin ühte oma maja kiisut. Kes mind teab, teab ka, et kui ma juba hiljaks jäänud ei ole, siis ma ikka peatun, et neile pai teha.
Tänagi meelitasin musta kassi enda juurde ja istusin maja ette maha, et tema minu süles nurruda saaks. Meil mõlemal oli mõnus ja stress vähenes. Kiisu nurrus ja puha. Kohe tükk aega istusime nii ja pakkusime naabritele kummalist vaatepilti. Ja iroonia oli selles, et meil mõlemal on killernohu. Tema nina lausa tilkus minu riiete peale ja ta üldse ei pahandanud, kui ma tal oma vana taskurätikuga nina pühkisin. Pahandama hakkas ta alles siis, kui ma teda tasakesi oma sülest eemaldada üritasin, sest kivil istuda oli ikkagi külm ja ma pidin tuppa taganema. Siis ta näitas hambaid ja lõi käpaga, aga me leppisime õnneks ikkagi ära.
Leppimisest veel... mulle üldse ei meeldi pahasena oma päeva lõpetada. Urisedes ei jää ma ka tükk aega magama ja olen tavaliselt veel ärgateski ärritunud. Aga jälle läks nii. Ja reedel vist jälle hüppan kohati tundmatusse tuttavasse kohta. Võib-olla läheb suurepäraselt. Võib-olla tõeliselt kehvasti. Kogemuste põhjal võib vabalt mõlemalt oletada. Aga ju ma siis pole veel piisavalt kõrvetada saanud, et jätta see viietunnine matk ette võtmata.
Tegelikult oli teine irooniakild veel. Isa helistas täna. Me ikka helistame vahel. Seekord aga üllatas ta mind infoga järjekordsest ühisest tuttavast. Nimelt minu vana klassivend pidi tema igipõline naabripoiss olema. Ta ütles mulle algul vaid eesnime, mille peale pakkusin üht teist tüüpi ja teda ta pidi ka teadma:D No Eesti on ikka tõeliselt väike.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar