siis tundub, et minu unenäod lähevad jälle eriti huvitavaks. Ma tean, et olen viimasel nädalal näinud tohutult palju põnevaid unenägusid, aga meelde tulevad vaid vähesed.
Näiteks juhtum, kus millegipärast hiilisin mööda oma eksbossi kinnisvara ringi. Muidugi unenäos oli see terve hoonetekompleks, millest suurem osa moodustatud tumepruunist puidust ja ta ise oli ka pigem hirmuäratav maffiaboss. Päriselus on ta lihtsalt kelm ju. Igatahes, keegi tuli mulle seal appi. Ärge küsige, milles täpsemalt, kuidas või kes. Ju siis ei olnud nii oluline, et meeles pidada. Mäletan hoopis selgemalt, kuidas sattusin seal mingi tehistiigi vms äärde, mille ümber oli igasuguseid veesõidukeid ja ühel hetkel öeldi "läks" või muud sellist ning mingi suuskadega paat korjas mu kogemata peale nagu kehvas Leslie Nielseni filmis. Sõitsingi püsti, tasakaalu hoida püüdes, ühe suusa peal, aga see polnudki pikk reis. Üsna varsti olid kõik sealsed sõidukid ninaga vastu mingit posti või vähemalt selle suunas kobarasse sõitnud. Selgus, et kogu võistluse eesmärk oligi ninaga seda posti puudutada ja me olime vähemalt esimeste seas. Nägin seal ka kummalisi loomi. Näiteks pelikani, kes on tegelikult lind, aga pole siinkohal oluline. Ja mingit pisikes krussis elukat, kes hakkas end vaikselt lahti kerima. Arvasin, et temast tuleb merihobu vms, aga tuli hoopis suuremat sorti ahv, kes kohe ka minema kargas. Et siis selline uni.
Teisest unest mäletan, et läksin koos emaga mingile uhkele üritusele ning mul oli kohustuslikus korras kaasas mingi punane roos. See pidi olema väga väärtuslik. Varjama kalliskive vms, aga mina neid ei näinud. Eniveis, kohtusime seal mingi kenamat sorti noormehega ja mu ema sujuvalt sundis noormeest mind endaga kaasa võtma õhtuks. Küsimata meist kummagi plaane või soove. Aga kuna ta otseselt ei hakanud pröökama ja oli päris ilus ka, siis ma ka ei protsteerinud.
Edasi aga ma ei tea, mis juhtus. Läksin vist sinna kindlusesse, kus üritus toimus, ringi uitama. Kohati oli see rohkem nagu varemed. Aga ma kaotasin teised silmist ning ka minu kott oli ära jalutanud. Viimaks jõudsin tagasi sissepääsuni, aga mul on tunne, et oli kulunud juba terve ööpäev, sest seal sagisid ringi uue ürituse külalised oma uhkete kasukate ning kottidega ning keegi ei osanud aidata mul eelmisel õhtul kaotsi läinud kotti leida. Ma ei saa siiani aru, miks see mu unenäos pisike kuldne seljakott oli. Ja roosi saatust ma ka ei tea. Aga vähemalt muutuvad kõik mu unenäod põnevikeks.
Tänasest unenäost mäletan vaid kilomeetriposte ja enda imestust, et suutsin pidevalt 30-kilomeetrilisi ringe teha. Ja seal olid vist ka mu vanad sõbrad ning klassikaaslased. Ning mäletan pissipeatust väidetavalt ühe oma kunagise naabri majas, kuhu viimases hädas sisse murdsin, aga see maksis kätte ka. Tean täiesti kindlalt, et see oli maja, aga no nii raske oli pissida, kui kõik kõikus nagu laevas või rongis. Ja midagi mingi kontorihoone külastamise ning tööleidmisega seoses mäletan ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar