Paistab, et minu tehtud proovitöö pani veel mõned inimesed uskuma minu võimetesse ja see on väga tore. Tagajärjeks see, et sain ettepaneku kohe pikema aja vältel ühele ettevõttele reklaamtekste kirjutada. See pole küll veel töö, mis toidaks, aga hoiab vaimu erksana, annab hea kogemuse ning on huvitav ja ma ei ole hetkel positsioonis, et rahale ära öelda. Niisiis tegin jälle juba terve päeva tõsist tööd ja olles perfektsionist, plaanin täna veel natuke nokitseda selle kallal. Sain veel paar pakkumist rääkida koostöövõimalustest, mis paneb mind vaikselt uskuma, et äkki kõik ei olegi nii kolepahad ning võib-olla on viimaks käes aeg, mil mul hakkab ka erialaselt vedama. Oleks ülimalt tore. Mõlgutan siin juba mõtteid, kuidas töö- ja eraelu siduda ning hetkel ei tundugi see ilmvõimatu. Arvutiga töötades võiksin ju elada kus iganes. Loodan vaid, et Harsh ei tüdine ootamast. See nädal juba on selline natuke masendav, kui olen ise kodus igavlenud ja temaga haruharva rääkida saanud. Sedagi nii, et pean teda veel kellegagi jagama. Tore on ju ka ühiste sõpradega chattida, aga mitte meie aja arvelt.
Huvitavaid asju on sel nädalal veelgi juhtunud. Näiteks suutsin oma ilusa India kurta vaiba külge kinni triikida. Kes oleks võinud arvata, et nii võib üldse juhtuda? Õnneks suutsin nii kurta kui triikraua enam-vähem ära päästa. Seejärel sõime Aivariga võidu pannkooke. Mina kaks, tema kaheksa. Ning eilne õhu kujunes isetehtud pitsa söömise orgiaks. Ei tohi ikka pitsat viie sentimeeti kõrguseks ehitada. See ei pruugigi ära küpseda.
Tänase hommiku nali aga oli see, et suutsin ise elus esimest korda end püksiaugust välja pressida. Ehk siis tagumik vist ei mahtunud enam mu lemmikteksadesse ära ja oli märkamatult katki kärisenud. Kurb. Söö veel tervislikult. Terve nädal korralikku toitumist viis kärisevate püksteni. Tobenaljakas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar