Oeh, jah. Nüüd tuleb jälle palju korraga kirjutada, aga ma loodan, et sellest on kunagi kasu ja vähemalt huvitav endal lugeda.
Niisiis jutt käib mu suhtekorralduse kodutööst. Algul tundus nagu üsna lihtne olevat. Kuigi analüüsitava firma koduleheküljel polnud piisavalt infot ja ka ajakirjandusest oli vähe kasu, siis otsustasin asja tõsiselt võtta ja nuhkisin välja nende suhtekorraldaja kontaktid.
Sinnani oli kõik veel peace of cake, aga siis tuli välja, et too tädi on terve nädala Eestist ära ega saa aidata. Mul aga pidi pühapäeval tähtaeg kukkuma.
Saatsin siis haleda kirja Pastile, et pikendust saada ja hoidsin terve nädalavahetuse hinge kinni, oodates positiivset vastust. Samas polnud ju üldse kindel, et sellel suhtekorraldajal järgmiselgi nädalal aega või tahtmist mind aidata on.
Õnneks tulid pühapäeva jooksul mõlamalt positiivsed mailid ja isegi minu pakutud ajad sobisid.
Tundus, et kõik ongi korras, kui pikendus käes neljapäeva õhtuni ja PR tädi nõus minuga neljapäeva hommikul kohtuma ning ka meili teel küsimustele vastama, aga ooooooooooooooooooo ei. Kus ma sellega.
Järsku avastasin, et mu neljapäevase seminari nädal on märkamatult kätte jõudnud. See tundus ju nii kaugel olevat. Ja see seminar on pealelõunat. Ma ei jõuaks mitte kuidagi hommikuks Tallinnasse, lõunaks seminari ja siis tagasi Tallinnasse ning veel töö valmis kirjutada ja ära saata õhtupoolikul. Rääkimata sellest, kui tüütu nii palju sõita oleks ja kallis ka.
Nüüd aga ongi nii, et kas jääb see suur töö esitamata ja Aune Past vihkab mind elu lõpuni ja kukutab aines läbi või hakkab ühiskonna õpetaja mind vihkama, sest nüüd lisaks sellele, et ma ei käi loengutes, ei jõua ma ka esimesse seminari. Puududes aga tuleb mul kirjutada essee seminari teemal, mida muide pole kuskil kirjas. Samuti puuduvad andmed selle kohta, mis ajaks see ära teha tuleb ja kuidas ning kellele esitada ja puududes kaotan nagunii kaks punkti ja õppima pean ikkagi.
No on nõme ju?
Ma siiski loobun pigem neist punktidest ja siis vaevlen esseega, kui jätan ühe aine lõpetamata või saan seal kehva hinde.
Niisiis jutt käib mu suhtekorralduse kodutööst. Algul tundus nagu üsna lihtne olevat. Kuigi analüüsitava firma koduleheküljel polnud piisavalt infot ja ka ajakirjandusest oli vähe kasu, siis otsustasin asja tõsiselt võtta ja nuhkisin välja nende suhtekorraldaja kontaktid.
Sinnani oli kõik veel peace of cake, aga siis tuli välja, et too tädi on terve nädala Eestist ära ega saa aidata. Mul aga pidi pühapäeval tähtaeg kukkuma.
Saatsin siis haleda kirja Pastile, et pikendust saada ja hoidsin terve nädalavahetuse hinge kinni, oodates positiivset vastust. Samas polnud ju üldse kindel, et sellel suhtekorraldajal järgmiselgi nädalal aega või tahtmist mind aidata on.
Õnneks tulid pühapäeva jooksul mõlamalt positiivsed mailid ja isegi minu pakutud ajad sobisid.
Tundus, et kõik ongi korras, kui pikendus käes neljapäeva õhtuni ja PR tädi nõus minuga neljapäeva hommikul kohtuma ning ka meili teel küsimustele vastama, aga ooooooooooooooooooo ei. Kus ma sellega.
Järsku avastasin, et mu neljapäevase seminari nädal on märkamatult kätte jõudnud. See tundus ju nii kaugel olevat. Ja see seminar on pealelõunat. Ma ei jõuaks mitte kuidagi hommikuks Tallinnasse, lõunaks seminari ja siis tagasi Tallinnasse ning veel töö valmis kirjutada ja ära saata õhtupoolikul. Rääkimata sellest, kui tüütu nii palju sõita oleks ja kallis ka.
Nüüd aga ongi nii, et kas jääb see suur töö esitamata ja Aune Past vihkab mind elu lõpuni ja kukutab aines läbi või hakkab ühiskonna õpetaja mind vihkama, sest nüüd lisaks sellele, et ma ei käi loengutes, ei jõua ma ka esimesse seminari. Puududes aga tuleb mul kirjutada essee seminari teemal, mida muide pole kuskil kirjas. Samuti puuduvad andmed selle kohta, mis ajaks see ära teha tuleb ja kuidas ning kellele esitada ja puududes kaotan nagunii kaks punkti ja õppima pean ikkagi.
No on nõme ju?
Ma siiski loobun pigem neist punktidest ja siis vaevlen esseega, kui jätan ühe aine lõpetamata või saan seal kehva hinde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar