Ei ole originaalne täna, ma tean. Aga see polnudki eesmärk. Tahaks hoopis tagant järgi jälle natuke asju kirja panna.
Laupäeval käisin jälle Universaalis tööl hea samariitlase palga eest, aga ma ei vingu. Mulle meeldib seal. Käis isegi üks vana kooliõde külas ja sai muljetada. Ja pärast tuli Sten ka seltsiks ja segajaks. Sellel oli nii plusse kui miinuseid, aga seltsis peabki segasem olema.
Õhtul käisin üle ma-ei-tea-mitme aja uisutamas oma malevalastega ja nii fun oli. Seal oli ka see väike valu osa, sest ma suutsin käpuli käia liiga suure inertsi pealt ümber pöörates. Ma olen kogu aeg just seda liigutust kartnud ja nüüd siis juhtuski see, et põlv sai veidi aia ja jalgu nagunii ei tundnud pärast, sest neil olid eriti kehvas olukorras uisud mulle anda, rääkimata sellest, et veidi vale number ka. Aga nalja sai ka. Õpetasin ühe lapse tagurpidi sõitma. Enne koju ei lasknud:D Nüüd on endal hammas nii verel, et tahaks kolmapäeval lõunakeskusesse minna, ainult et üksi ei taha. Kas keegi tuleks kaasa? Vahur, vana jobu, ütles ära ja Katsil nagunii pole aega ja Riff paistab, et ei käigi see semester koolis, nii et ma ei tea, kas ja kellega ma lähen.
Pühapäeval ma magasin poole kolmeni, siis vaatasin Prison Breaki nagu praegugi ja õhtul läksme Rauno sünnipäevale, kus üks vanaemadest hoopis tema õele õnne soovis. Oeh, jah. Seda ei oskagi kommenteerida. Raunol võis päris nõme olla. Hea, et kingitust valale isikule ei tehtud.
Täna lugesin jälle maanteemärke teel Tallinnast Tartusse. OK, ok... tegelt lugesin ühte raamatut, kuni paha hakkas ja pärast edasi, aga point on selles, et ma olin tubli ja vedasin ennast õigeks ajaks kooli ja pärast kahe kursakaga Pange sööma. Seal on ikka nii head toidud. Nüüd üle pika aja on lausa kaks korda ühe nädala raames seal söömas käia saanud.
Ja siis viimane kild on see, et Silver helistas mulle mõni tund tagasi. Hea, et ta siis poolteist nädalat tagasi helistama ja minuga kokku saama ei pidanud. Kes luges eelmise laupäeva postitust, teab, millest ma räägin. Uuesti kirjutama ei hakka. Ma ei tea, miks, aga ma lubasin talle veel ühe võimaluse anda. Ju mul on ikka nii häda selle küpsema mehe leidmisega. Eks näis, mis saab. Igatahes too tüüp kutsub mind peale ühe korra nägemist kullakeseks ja kallikeseks ja roosinupukeseks. Muide, tal oli üliveider vabandus ka eelmise korra kohta valmis. Natuke palju rikkus mulje endast ära.
Ilust nii palju, et ju me - kolm kursaõde - täna ilusad ka olime. Päris paljud vilistasid ja häälitsesid. Krdi paabulinnuklubi. Mingi hooaeg on või? Vähemalt üks meist pidi siis ilus emane olema, aga kes see enam teab öelda, kes meist. Ja rahaga on lood nagu alati - mida pole, seda pole. Aga see-eest on muljetavaldav ja taastekkiv auk krediitkaardil.
Laupäeval käisin jälle Universaalis tööl hea samariitlase palga eest, aga ma ei vingu. Mulle meeldib seal. Käis isegi üks vana kooliõde külas ja sai muljetada. Ja pärast tuli Sten ka seltsiks ja segajaks. Sellel oli nii plusse kui miinuseid, aga seltsis peabki segasem olema.
Õhtul käisin üle ma-ei-tea-mitme aja uisutamas oma malevalastega ja nii fun oli. Seal oli ka see väike valu osa, sest ma suutsin käpuli käia liiga suure inertsi pealt ümber pöörates. Ma olen kogu aeg just seda liigutust kartnud ja nüüd siis juhtuski see, et põlv sai veidi aia ja jalgu nagunii ei tundnud pärast, sest neil olid eriti kehvas olukorras uisud mulle anda, rääkimata sellest, et veidi vale number ka. Aga nalja sai ka. Õpetasin ühe lapse tagurpidi sõitma. Enne koju ei lasknud:D Nüüd on endal hammas nii verel, et tahaks kolmapäeval lõunakeskusesse minna, ainult et üksi ei taha. Kas keegi tuleks kaasa? Vahur, vana jobu, ütles ära ja Katsil nagunii pole aega ja Riff paistab, et ei käigi see semester koolis, nii et ma ei tea, kas ja kellega ma lähen.
Pühapäeval ma magasin poole kolmeni, siis vaatasin Prison Breaki nagu praegugi ja õhtul läksme Rauno sünnipäevale, kus üks vanaemadest hoopis tema õele õnne soovis. Oeh, jah. Seda ei oskagi kommenteerida. Raunol võis päris nõme olla. Hea, et kingitust valale isikule ei tehtud.
Täna lugesin jälle maanteemärke teel Tallinnast Tartusse. OK, ok... tegelt lugesin ühte raamatut, kuni paha hakkas ja pärast edasi, aga point on selles, et ma olin tubli ja vedasin ennast õigeks ajaks kooli ja pärast kahe kursakaga Pange sööma. Seal on ikka nii head toidud. Nüüd üle pika aja on lausa kaks korda ühe nädala raames seal söömas käia saanud.
Ja siis viimane kild on see, et Silver helistas mulle mõni tund tagasi. Hea, et ta siis poolteist nädalat tagasi helistama ja minuga kokku saama ei pidanud. Kes luges eelmise laupäeva postitust, teab, millest ma räägin. Uuesti kirjutama ei hakka. Ma ei tea, miks, aga ma lubasin talle veel ühe võimaluse anda. Ju mul on ikka nii häda selle küpsema mehe leidmisega. Eks näis, mis saab. Igatahes too tüüp kutsub mind peale ühe korra nägemist kullakeseks ja kallikeseks ja roosinupukeseks. Muide, tal oli üliveider vabandus ka eelmise korra kohta valmis. Natuke palju rikkus mulje endast ära.
Ilust nii palju, et ju me - kolm kursaõde - täna ilusad ka olime. Päris paljud vilistasid ja häälitsesid. Krdi paabulinnuklubi. Mingi hooaeg on või? Vähemalt üks meist pidi siis ilus emane olema, aga kes see enam teab öelda, kes meist. Ja rahaga on lood nagu alati - mida pole, seda pole. Aga see-eest on muljetavaldav ja taastekkiv auk krediitkaardil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar