A success story

Ehk siis tänasest päevast...

Ma sain oma loengutega vägagi edukalt hakkama. Vähemalt oma meelest ja need kuulajad, kellega olen hiljem rääkinud, olid ka rahul. Ma ise arvasin, et lähen nii närvi, et olen terve aja näost peedikarva ja lämbumas, sest suu kuivab ning ajab kõik sõnad sassi, aga tegelikult ajasin ainult natuke ja slaide plõksisin veidi edasi-tagasi, sest tekst oli natuke teises järjekorras ja kuigi ma olin lõikude kõrvale oma konspektis isegi teinud märkmeid, et mitmes slaid see või too teema olema peaks, ei olnud mul aega konspektis enam näpuga järge ajada. Õnneks voolas jutt ka niisama üsna sujuvalt.

Ma jõudsin kohale hästi vara. Veel ei olnud kedagi majaski peale minu ja füüsika õpsi. Maria - Uffertit mäletad? Õnneks varsti saabus meie kooli itigeenius ka ja aitas mind riistvaraga. Mu suurem hirm oligi see, et tehnikaga läheb midagi valesti, sest läbi aastate olen kooliüritustel näinud, kuidas miski ikka metsa läheb. Aga õnneks oli seal kõik korras. Pidin ainult kaks korda projektori punast nuppu vajutama, mälupulga ühte auku suskama ja voila!

Rääkisime selle ititüdrukuga veel veidi juttu ja siis oligi aeg nii kaugel, et rahvas pidi kogunema hakkama. Algul ma ehmatasin küll, kui tulid vaid üks vana sõbranna ja tema klassivend. Nad ise ka ei teadnud, kas on kedagi veel oodata, sest pooled pidid mingis konsultatsioonis olema ja teised kodus magama. Mul oli ikka hull pettumus, sest ma tegin nii palju tööd selle heaks ja siis pidada loengut ainult kahele inimesele.

Õnneks siiski tuli peaaegu terve klass kohale. Ülejääänud lihtsalt olid harjumusest vana ruumi ukse taga oodanud. Koos nendega tulid ka klassijuhataja ja minu kunagine mataõps loengut kuulama. Õnneks see mind rohkem närvi ei ajanud. Teise loengu ajal oli publiku hulgas ka füssa õps.

Esimene loeng oli lausa mõnus ja ega teiselgi viga polnud. Lihtsalt simesena sattus superklass, kes pidevalt teeb kõike ja korraldab ja on alati heasüdamlikud, kuigi eks ka neil ole omad pisiprobleemid. Igatahes loeng sai peetud ja vett, mida ma aegsasti varusin, jäi ülegi. Kõige rohkem üllatas mind see, et ära minnes kingiti mulle klassi poolt kimp kevadisi nartsisse ja paljud ütlesid personaalselt aitäh. Eriti poisid, kusjuures. Öeldi: aitäh. Väga huvitav oli! No kes siis sellise kommentaari peale särama ei löö?

Ka õpetajad tulid kiitma ja oli näha, et see polnud lihtsalt viisakusest. Teise loengu ajal oli mul natuke rohkem põnevust. Need klassid on üsna erinevad käitumiselt ja suhtumiselt, aga minu üllatuseks olid nad asjadega palju rohkem kursis ning küsisid ka küsimusi ja see meeldib vist kõigile õppejõududele.

Muidugi, nad ka sumisesid rohkem ja tõid välja nende meelest nõrki kohti, tõstatasid probleeme, oli ka nendega huvitav, olenemata sellest, et keegi lilli ei toonud ja aitäh ei öelnud. Samas olid nemadki õnnelikud lisamaterjali üle ja asjad said vast selgemaks ka. Ma sain vaid noomida selle eest, et kasutasin enda kohta sõna loll.

Ma natuke põdesin seda, et ma rääkisin hästi lihtsas keeles ja oma mõtetega ning kasutasin vanade ja austusväärsete õpetajate ees fraase sitt suusailm, loll jne. Ma üritasingi rääkida laste/noorte pärast nendega ühelt tasemelt, aga vanemate inimeste ees oli ikka natuke imelik.

Kui mõlemad loengud õnnelikult seljataga olid, võis mu näost näha siirast rahulolu ja heameelt. Kõik läks ju väga hästi. Igav ei olnud, haigutamist ei näinud, keegi ära ka ei läinud. Mulle endale meeldis väga see, et õpetajate laua taga oli üks kõrgem tool, mille seljatoe pulkadest kinni hoida sain. Ma ei tea, miks või kuidas see aitab, aga see oli nagu piksevarras närvipinge vastu. Igatahes, ma olen terve päeva säranud ja energiat on ülegi.

Paarist asjast tahaksin veel rääkida/kirjutada.

Eriti sellest, et Riff pääses Võta või jäta saatesse osalema ja mina ajasin täna tema palvel saatesse tuttavat publikut kokku. Kõiki võis kutsuda ja kui siin on keegi, kes väga tahaks, siis võtke homme päeva esimesel poolel ühendust minuga! Ka mina pidi nalgul publikuks minema, aga siis ütles keegi ta lähedastest ära - ma ei saanudkui aru, kes - ja mind paluti "perekonda".

Perekond peab salvestusel palju varem kohale minema ja sinna saamine on paras piin, nii et ma loodan, et mulle selle eest vähemalt kena meik tehakse, aga eks näis - Võib-olla mukitakse ainult Riffi ja see saab igatahes naljakas olema. Hoidke kõik mu sõbrale pöialt!

Üks teema veel. Ei õnnestunud ka minul valimisi täielikult ignoreerida. Üks päev nägin seda Keskerakonna jah/ei stiilis Reformi mõnitamise reklaamklippi ja vihastasin. No palju võib üksteist laimata? Miks nad enam ainult ennast kiita ei või? Kas sellest jäi väheks? Nii pole üldse eetiline ju, aga ju eetilisus pole neile nii tähtis kui võit valimistel.

Noh. Ma vihastasin kohe nii kõvasti, et ei suutnud asju päris nii jätta. Kuna ma viimasel ajal kaldungi igavusest teisi provotseerima, siis saatsin kohe Reformile kirja, et nägin seda ja nüüd nad peaks mulle andma vaid ühe hea põhjuse, miks ma peaks nende poolt hääletama ning palusin ka meelde tuletada, mis nad juba ära teinud on. Mulle tegelt ei meeldi üldse Reformi platvorm - ma olen ise hästi vasakpoolne, nagu ühest testist selgus - ja ma ei tahtnud üldse valima minna, aga sel hetkel tekkis puhas kius. Lihtsalt paneks ära kõige ebaeetilisematele. Annaks hääle hoopis kui kingituse kõige nõrgemale, mis sellest, et see kõige nõrgem nagunii kuhugi ei jõua, aga vähemalt olen oma kohust täitnud. Võib-olla küll mõtlematult, aga siiski.

Hiljem aga nägin täpselt samasugust vastandvärvidega Reformi versiooni samast reklaamist ja läks jälle isu üle valima minna. Kui ma nüüd mõtlen, siis tundub Reformi reklaam pigem esimene olevat. Ju nad sellepärast ei julgegi mu meilile vastata. Häbenevad, ma loodan. Ühed mustad mõlemad.

Aga sellegipoolest, ma lähen valima. Mulle sobib see nüüd logistiliselt. Sealt saan otse Tartusse minna. Koju tagasi tulla oleks palju raskem. Ja hääle annangi kõige nõrgemale. Ma tegin mingit valikvastustega testi üliõpilaslehe kodulehel - proovige ka - ja sain teada, et ma peaks KDE või Eesti vasakpartei poolt hääle andma, kusjuures emps juba tükk aega räägib, et annaks KDEle, sest vahet pole ju, aga see oli lihtsalt naljana mõeldud. Ma päris nii ka ei tahaks, et paavst Eesti otsuseid mõjutama hakkaks. Meil juba üks Venemaa on ja sellest aitab.

Niisiis uurisin selle vasakpartei vaateid ja lubadusi jne ja see erakond on vist ikka pisi-pisikene, aga jutt sobis ja minu häälega võivad nad arvestada.

P.S Tegin täna uue blogi ka, aga seda pole mõtet veel piiluda. Seal ei ole ega tule veel niipea midagi. Lihtsalt mulle meeldis see mõte ja nimi ja ära ta tegin.