Ma tõeliselt ületasin täna ennast. Nimelt käisin Sandra õhutusel esimest korda verd andmas. Ma algul mõtlesin küll, et on päris mitu põhjust, miks ma ei peaks saama anda ja hirm oli ka, nii et algul lubasin vaid kätte hoidma tulla.
Lõpuks aga läksid asjad nii, et mina ja Sandra vana toakaaslane Marge andsime verd ja Sandra ise praagiti välja madala hemoglobiinitaseme tõttu. Ta oli nii kurb, et teda ei torgitud. Minule tundus see nii naljakas, aga samas ma oleksin ka pettunud, kui mind sõrmeotsast juba torgitaks ja järgmisesse vooru ei lastaks.
Ma üleüldse vihkan ja kardan metsikult sõrmeotsast vereandmist. Mul on seda õnnestunud vältida üle 13 aasta ehk siis viimane kord oli enne kooli minekut tervisekontrolli raames. Täna aga elasin selle üle ja oli küll ebameeldiv - ma ei eksinud eelmine kord. Kohe ikka paar tundi kipitas ja valutas see väike auk.
Samas, veeni torgatud naelajämeduse nõela auk ei olnud pooltki nii ebameeldiv ei torkamise, vere andmise ega selle järgsel ajal. Vähemalt sain uue ja huvitava kogemuse. Ja sain vist teada ka oma veregrupi, kuid sellega on mingi kala veel.
Nimelt, mulle öeldi, et ma olen 0-, aga ema väidab, et nii ei saa olla, sest tema on pluss ja siis me ei klapiks ju. Aga mina ei tea nüüd, kes eksib - minu ema või arst. Mulle kusjuures meeldiks olla null negatiivne kui haruldane veregrupp. See teeb mu ju veel erilisemaks, kuigi see teeks ka mu elu raskemaks, aga samas siiani on kõik ju vägagi ok olnud. Kui sügisel oli Katrele verd vaja, ei saanud ma minna ja nüüd on veel rohkem kahju, sest meil on sama veregrupp. Ju ma siis pean oma erilisusega arvestama, kui kunagi lapsi saada tahan. Muud ei midagi.
Täna oli üldse tore päev. Mul oli viimane hispaania keel - vähemalt minu jaoks - ja siis pärast läksime Sandraga Anne kanali äärde õppima ja päevitama. Seal on ju need mõnusad kiikuvad pingid, millega mõnda aega kiikusime, aga siis hakkas nii palav, et kolisime veele lähemale. Viimased poolteist tundi vms istusime vetelpäästjate paadisillal, jalgupidi vees. Hea meelega oleksin ka ujuma läinud, nagu paljud tegid, sest vesi oli 17 ja õhk 30 kraadi. Suvi on!!!
Ainus negatiivne asi oli see, et mingid tüübid olid ennast isaseks joonud ja siis otsustasid keset lapsi oma keha terviklikkuses teistele näidata. Nõmedikud. Pärast veel lehvitasid meile ja kutsusid enda juurde vesipiipu tegema. Kui nad poleks nii nõmedalt käitunud, siis ma oleksin vähemalt vastu lehvitanud.
Aga jah. Sellist käitumist ma ei tolereeri ja vetelpäästjad ei teinud ka midagi. Ma ei tea, miks. Õnneks said nad kiiresti ära ujutud ja püksid jälle tagasi jalga pandud, kuigi üks isa tuli juba kurjustama. Ma mõtlesin tegelt, et tuleb tunduvalt rohkem peedikarva vanemaid vetelpäästjate peale karjuma, aga ju siis eestlased on ikka veel alandlik ja leplik rahvas. Mõttetu ju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar