Peeglimaniakk

Vaatasin üks päev peeglisse ja avastasin, et ma olen täitsa ilus tüdruk. Ma olengi selline eputrilla, kes käib pidevalt peeglist kontrollimas, kas ta ikka on sama ilus kui enne või siis võtan kohe ette vastavad meetmed, et taastada endine ilu. Mul ongi vist ilufetish.

Ma kannan juba kuuendast klassist peale igapäevaselt meiki ja vaateakendest möödudes ei vaata ma mitte mannekeene, vaid enda peegeldust klaasidel - kuidas mu juused on, kuidas ma kõnnin, kuidas riided matchivad ja istuvad. Ma võin tunde vaadata ka enda nägu peeglist ja ikka leian sealt uusi asju.

Isegi mu telefonil on peegelpinnad, mis on väga hea, muideks, naisterahva puhul. Ma lähen närvi, kui pikalt peeglitele ligi ei pääse ja mulle meeldib peegli ees kõike teha. Ma võin seal riietuda, niisama keerutada, isegi süüa, endale nägusid teha ja muidugi kammin ma juukseid ja teen meiki peegli abiga.

Niisiis, kui kellelgi on probleeme mulle mis-iganes-kingituse leidmisega, siis kinkige mulle peegleid - eritoonides ja dekoratsioonidega. Isegi diskokerad lähevad peale, aga meil juba üks medium on ja paar väikest ja siis hunnik värvilisi tibatillukesi. Aga jah - I love my reflection.