Kustutame õliga tuld?

Appi. Viimase kahe päeva jooksul on mul hakanud välja kujunema arvamus, et eestlased on otseselt pahatahtlikud või üdini naiivsete ootustega. Igal juhul on neil piisavalt enesekindlust, et ühel või teisel viisil teistel nahk üle kõrvade tõmmata.

Kes vaatas eile Pealtnägijat?

Mina vaatsin üle pika aja. Räägiti sellest, kuidas Tamrex tulekustuteid kontrollima tulevaid klinete petab ja mitte millegi tegemise eest raha korjab. Samal ajal ei taga keegi inimeste ohutust või tulekustuti korras olekut. Seda isegi ei kontrollita. Nad tegid mitu katset, kus viisid saboteeritud kustuti Tamrexi esindusse kontrolli ja said selle tagasi kleepsuga, et kõik on kõige paremas korras. Sisuliselt aga polnud midagi muutunud.

Ei tekita just erilist usaldust firmasse eks? Tamrex tõmbas endale vee peale ikka korralikult. Aga minul on nüüd ka hirm, sest ka mina käisin paar kuud tagasi Tamrexis meie kustuteid kontrollimas. See tundus kõige suurem, tuttavam ja seega turvalisem firma olevat. Ja nüüd? Nad ju valetasid silma sisse saate tegijatele. Kui neid siis pihtide vahele võeti, tehti üllatunud nägu ja leiti patuoinas. Olen kindel, et see tüüp sai seitsmekohalise summa lahkumise ja vaikimise eest. Ja inimesed kustutagu rahuga edasi oma vara jahukustutitega või otsigu vett. Kedagi ei huvita see, et seatakse teiste elusid ohtu. Peaasi, et raha tuleks sisse.

Kusjuures, mulle tundus see nende äri ka kohe kahtlane, sest mu kustuti oli vaid minuti kuskil tagatoas ära ja tuli siis värske kleepsuga tagasi. Aga selle ajaga ei jõuagi muud teha, kui uus kleeps panna. Ma mõtlesin kergeusklikult, et ju nii käibki, et suur ja võimas firma. Ei hakka mina kontrollima ja küsimusi esitama. Nüüd tuli välja, et oleks ikka võinud.

***

Teine nali veel. Tänasest Kahvlist. Seal tutvustasid Heti Tulve ja mingi tema kehvasti meigitud sõbranna oma uut Elustiili Agentuuri, mis on segu stiilsest viisikust, peokorraldajatest, sektretäridest, tööotsimisbüroodest ja suhtekorraldajatest. Seega nad teevad väidetavalt kõike ja vahendavad absoluutselt igasuguseid teenuseid.

Ma pidin puruks naerma seda intervjuud vaadates. Usun, et Kiur ja Hannes naersid ka pärast saate lõppu ikka väga kaua. Näkku ei ole ju viisakas naerda. Aga nende tibide jutt oli lihtsalt nii jabur. Vaatasid oma suurte silmadega naiivselt otsa saatejuhtidele ja rääkisid oma helesinise unsituse täitumisest. No tõsiselt. Mitte keegi ei lähe raha maksma neile, kes väidavad, et nad teevad luuseritest inimesed ja korraldavad ära selle, millega mökud hakkama ei saa.

Ja nendel inimestel, kellel tegelikult ka on väga kiire ja raha palju, on hakkaja naine, armuke, sekretär, personaalne assistent ja suhtekorraldaja nagunii olemas. Enamasti vist siiski naine ja sekretär või sekretärist naisuke. Eesti tingimustes ongi palju rohkemast unistada.

Aga Kiur ja Hannes on lihtsalt nii ägedad. Ja tõesti palju edu nendele solaariumibeibedele kõigetegemise äri püsti panemisel. Huvitav, kus nad olid iga kord, kui räägiti, et kõike tegevad asjad on alati ka kõige sitemad ja targem on spetsialiseeruda millelegi.

Ma olen õel? Võib-olla. Mitte eriti. Aitäh, et mind naerma ajasite. Aga poleks vaja olnud. Täna ei ole esimene aprill. Täna on see natuke halenaljakas. Njah. Elu on lill!