Tere jälle!
Üritan kiiruga mitu päeva kirjutamist tasa teha nüüd.
Neljapäeval oli tore. Peale seda, kui käisin Annika O.-ga Kariibi mere piraate vaatamas ja siis Kaarlis lasteaia lapsi valvamas, käisime Riffi ja Reijoga jalutamas ja nad näitasid mulle hõbedasi kivikesi, millega Pirita rannaäär vanasti kaetud olnud oli. Nüüd oli neid kuidagi väga väheseks jäänud - ju teisedki korjavad endale mälestuseks. Ja mina kui paadunud kivikoguja pidin ju ka oma kollektsiooni täiendama hõbedaste eksemplaridega. Kui keegi teab, millega tegu, siis rääkige - kuulan huviga.
Reedel olin jälle Matuga ja me käisime Vantsu mängutoas, Nõmmel. Päev otsa mürasime seal ja ta oli nii hea laps, et ma tõsiselt imestasin. Algul oli tema ainus laps seal, aga siis liitusid meiega üks natuke vanem tüdruk ja tema ema ja meie Matu, kes tavaliselt on igati kade ja võõrastab teisi lapsi, näitas nüüd, milline genteman ta olla võib. Häbelikule neiule kanti ette mänguasju ja küpsiseid, koos lükati nukuvankrit ja hüpati batuudil. Ja nii päev otsa.
Õhtu ja ka pool laupäeva möödus koos Reijo ja Ottiga Mähel. Reijo naine oli maal ja siis on ju hiirtel pidu:P Saunatasime 130 kraadiga ja jooksime poolpaljalt õuevahet, väntsutasime tema ülinunnusid kassipoegi, kuni kiisuemme nad ära peitis ja tegime süüa - mina tegin ühte oma lemmikutest - pastat kanafilee ja Felixi magushapu Hiinapärase kastmega. Kõrvale jõime magusat valget veini. Tõelisest romantikast oli vaid küünlad, kaminatuli ja rahulik muusika puudu, aga selle eest oli kaks meest:D Äge oli ikkagi ja toit tuli ka hästi välja, kuigi ma peaaegu rikkusin kõik ära, sest ma unustasin ära, et liha võiks enne pruunistada ära ja alles siis kastme peale lükata, nii et kõik said korraga pannile. Läks veidi kauem aega, aga toit tuli maitsev.
Seekord me magasime ka veidi - öösel - ja siis pikemalt päeval, sest ainus päev, kui mul oleks aega päevitada, pidi ju vihma sadama ja välku lööma. Superajastus. Mul tuli meelde, et täna pidid Daki pulmad olema ja siis oli temast eriti kahju. Palju õnne teile!
Igatahes magasime poole neljani. See tähendab siis, kui me Ottiga parajasti ei kakelnud. Temaga on üldse nii, et vahel võib ta olla väga armas ja hea sõber ja teinekord ma olen tema peale nii kuri, et ei saa aru, miks ma temaga üldse suhtlen. Täna ka, ikka korduvalt käisid mõlemad emotsioonid läbi. Eriti siis, kui ta julges öelda mulle, et ma vait oleksin ja mind ülbik olemises süüdistada. No kui sa seda loed, siis tea, et võtan ikka isiklikult ja tõenäoliselt olen veel tükk aega su peale kuri. Sest mitte keegi ei kamanda mind nii.
Reijoga on selles mõttes palju lihtsam. Ta on lihtsalt väga hea sõber ja tema peale pole ma tõesti mitte kunagi mitte kordagi vihastanud. Ju ta on leppinud sellega, et ma olen väike printsess ja nii jääbki ja kui ta tahab minu sõber olla, siis kõige lihtsam on olukorraga kohaneda:D
Aga jah... nüüd ma üritan õppida semiootika eksamiks ja samas mõtlen, kuidas Postimehe proovitööd teha. Ma tunnen end nüüd juba palju ebakindlamalt, sest peale korduvalt selle toreda meili üle lugemist, ei ole ma enam nii kindel, kui kindel see pakkumine oli. See on kirjutatud ka nii, et kõik on tõlgendamise küsimus. Ma vaid loodan ja palun ja üritan siin üsna igavast intervjuust uudiskriteeriumit ületavat tükki kokku kirjutada. Kardan, et minu stiil on veidi liiga emotsionaalne nii tõsise teema ja lehe jaoks, aga ma tean, et ma suudan kirjutada hästi. See on lihtsalt kättevõtmise asi.
Nüüd üks küsimus ajakirjanikele... ma pean saatma mingisuguse kokkuvõtte. Mida see tähendab? Kas te peategi iga kord loost mingi lühiülevaate tegema ja kui pikk see olema peaks - proportsionaalselt loo pikkusega. Ma ei saa aru, mida nad minult ootavad ja hea oleks, kui keegi teadjam mind ka enne pühapäeva õhtut hariks.
Kas ma seda kirjutasin, et mulle on laps välja valitud ja pidi normaalne tüdruk olema? Vanust on tal 15, aga rohkem ma ei avalikusta igaks juhuks. Ma ootan täitsa põnevusega meie kohtumist. See peaks aset leidma esmaspäeval, aga Maarjamäe juhataja pole mulle tagasi helistanud, et aega kinnitada. Nüüd ongi vähe suur segadus. Eks näis, mis saab. Ma juba ärgitan oma sõpru ka selles projektis osalema. Homseni!
Üritan kiiruga mitu päeva kirjutamist tasa teha nüüd.
Neljapäeval oli tore. Peale seda, kui käisin Annika O.-ga Kariibi mere piraate vaatamas ja siis Kaarlis lasteaia lapsi valvamas, käisime Riffi ja Reijoga jalutamas ja nad näitasid mulle hõbedasi kivikesi, millega Pirita rannaäär vanasti kaetud olnud oli. Nüüd oli neid kuidagi väga väheseks jäänud - ju teisedki korjavad endale mälestuseks. Ja mina kui paadunud kivikoguja pidin ju ka oma kollektsiooni täiendama hõbedaste eksemplaridega. Kui keegi teab, millega tegu, siis rääkige - kuulan huviga.
Reedel olin jälle Matuga ja me käisime Vantsu mängutoas, Nõmmel. Päev otsa mürasime seal ja ta oli nii hea laps, et ma tõsiselt imestasin. Algul oli tema ainus laps seal, aga siis liitusid meiega üks natuke vanem tüdruk ja tema ema ja meie Matu, kes tavaliselt on igati kade ja võõrastab teisi lapsi, näitas nüüd, milline genteman ta olla võib. Häbelikule neiule kanti ette mänguasju ja küpsiseid, koos lükati nukuvankrit ja hüpati batuudil. Ja nii päev otsa.
Õhtu ja ka pool laupäeva möödus koos Reijo ja Ottiga Mähel. Reijo naine oli maal ja siis on ju hiirtel pidu:P Saunatasime 130 kraadiga ja jooksime poolpaljalt õuevahet, väntsutasime tema ülinunnusid kassipoegi, kuni kiisuemme nad ära peitis ja tegime süüa - mina tegin ühte oma lemmikutest - pastat kanafilee ja Felixi magushapu Hiinapärase kastmega. Kõrvale jõime magusat valget veini. Tõelisest romantikast oli vaid küünlad, kaminatuli ja rahulik muusika puudu, aga selle eest oli kaks meest:D Äge oli ikkagi ja toit tuli ka hästi välja, kuigi ma peaaegu rikkusin kõik ära, sest ma unustasin ära, et liha võiks enne pruunistada ära ja alles siis kastme peale lükata, nii et kõik said korraga pannile. Läks veidi kauem aega, aga toit tuli maitsev.
Seekord me magasime ka veidi - öösel - ja siis pikemalt päeval, sest ainus päev, kui mul oleks aega päevitada, pidi ju vihma sadama ja välku lööma. Superajastus. Mul tuli meelde, et täna pidid Daki pulmad olema ja siis oli temast eriti kahju. Palju õnne teile!
Igatahes magasime poole neljani. See tähendab siis, kui me Ottiga parajasti ei kakelnud. Temaga on üldse nii, et vahel võib ta olla väga armas ja hea sõber ja teinekord ma olen tema peale nii kuri, et ei saa aru, miks ma temaga üldse suhtlen. Täna ka, ikka korduvalt käisid mõlemad emotsioonid läbi. Eriti siis, kui ta julges öelda mulle, et ma vait oleksin ja mind ülbik olemises süüdistada. No kui sa seda loed, siis tea, et võtan ikka isiklikult ja tõenäoliselt olen veel tükk aega su peale kuri. Sest mitte keegi ei kamanda mind nii.
Reijoga on selles mõttes palju lihtsam. Ta on lihtsalt väga hea sõber ja tema peale pole ma tõesti mitte kunagi mitte kordagi vihastanud. Ju ta on leppinud sellega, et ma olen väike printsess ja nii jääbki ja kui ta tahab minu sõber olla, siis kõige lihtsam on olukorraga kohaneda:D
Aga jah... nüüd ma üritan õppida semiootika eksamiks ja samas mõtlen, kuidas Postimehe proovitööd teha. Ma tunnen end nüüd juba palju ebakindlamalt, sest peale korduvalt selle toreda meili üle lugemist, ei ole ma enam nii kindel, kui kindel see pakkumine oli. See on kirjutatud ka nii, et kõik on tõlgendamise küsimus. Ma vaid loodan ja palun ja üritan siin üsna igavast intervjuust uudiskriteeriumit ületavat tükki kokku kirjutada. Kardan, et minu stiil on veidi liiga emotsionaalne nii tõsise teema ja lehe jaoks, aga ma tean, et ma suudan kirjutada hästi. See on lihtsalt kättevõtmise asi.
Nüüd üks küsimus ajakirjanikele... ma pean saatma mingisuguse kokkuvõtte. Mida see tähendab? Kas te peategi iga kord loost mingi lühiülevaate tegema ja kui pikk see olema peaks - proportsionaalselt loo pikkusega. Ma ei saa aru, mida nad minult ootavad ja hea oleks, kui keegi teadjam mind ka enne pühapäeva õhtut hariks.
Kas ma seda kirjutasin, et mulle on laps välja valitud ja pidi normaalne tüdruk olema? Vanust on tal 15, aga rohkem ma ei avalikusta igaks juhuks. Ma ootan täitsa põnevusega meie kohtumist. See peaks aset leidma esmaspäeval, aga Maarjamäe juhataja pole mulle tagasi helistanud, et aega kinnitada. Nüüd ongi vähe suur segadus. Eks näis, mis saab. Ma juba ärgitan oma sõpru ka selles projektis osalema. Homseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar