Täna teevad kõik liiga.
Eksam oli liiga raske.
Ülo rikkus mu tuju jällekord nii ära, et tahaks talle kätega kallale minna ja ma pole üldse vägivaldne inimene.
Ja siis üks naine koolituselt vihastas mu ka välja.
Aga kõigest järjekorras.
Just enne eksami algust sain Ülolt sõnumi, kus keelati mul teda rohkem solvata ja öeldi, et kahetsen ja ta tapab ennast ära ja tal on üldse ükskõik, mida ma arvan ja Nadjale ja Reijole ka ära rääkida ei või, mida see jobu minuga teeb. Ta rikkus mu tuju ära ja ajastus oli ka eriti kehv.
Eksam oli niigi raske - ka materjalidega - ja siis see jobu jälle mängib mu süütundel. Ei tea, kuidas mina teda solvasin?
Ja nüüd - kui päev peaks läbi olema ja ees vaid õppimine, sain vastuse ühele oma mailile. Koolitus lõppes juba mitu nädalat tagasi ja meil oli teistega kokkulepe, et igaüks vastab mõndadele küsimustele ja saadab siis teistele. Minu osaga oli veel vist ekstrakiire - igatahes tuli see mul samal päeval ära teha ja tegin ka. Siis jäin teiste järgi ootama, et ma saaks vastu ka midagi, aga kas sa näed - mitu nädalat oli vaikus.
Nüüd hakkasin juba kurjaks saama ja saatsin maili, et millal vastust oodata võin. Ja vastus tuli, aga mitte vajaliku materjali näol. Endale üllatuseks sain sõimata, et ma olen lapsik ja kirjutasin inetu kirja - kaks rida fakte - ja tema on nüüd pahane. No krt. Mis siis mina veel olen? Kas tal pole tõesti aega mitme nädala jooksul kirjutada isegi nii palju, et tal on kiire? Aga jah. Jälle kord olen mina paha. Urrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr!
Õnneks oli täna meeldivaid asju ka. Hommikul näiteks bussijaama poole jalutades hakkas üks mees kogu aeg minu poole vaatama. Mingil hetkel läksid meie teed lahku, aga ju tal oli ikka väga suur isu minuga tuttavaks saada, sest ta tuli jooksuga tagasi, et... et küsida mult mingit aadressi. Ma siis näitasin talle õige tänava kätte - tegemist oli Tartu mnt-ga - ja vaatasin vist väga lolli näoga. Oli aru saada, et ta teab ise palju paremini, kuhu läheb. Kutsus mind siis õhtuks välja ja kui ma ütlesin, et mul on kiire, siis küsis mu mailiaadressi, et äkki teine kord. No ega ma kade tüdruk pole. Andsin siis ilusti. Jääme ootama:D Ja tõestuseks, et ta teadis ise, kuhu minna, jalutas ta siis kuhugi hoovi suunas minema - igatahes mitte peatänavale. Ju oli mingi hoovipealne maja. Aga fakt on, et väga odav pick-up-line oli.
Ja hea asi oli veel see, et eksam sai tehtud vähemalt C peale ning siis lesisime Sandraga rannas jälle õppimise nime all:P Õhk 31, vesi 21. Noh, tallinlased... olete kadedad?
Üks jutt veel. Täna sõitis mulle kurat vastu. Ma ei valeta ega kujuta asju ette. Teate seda autojuhtide kommet panna enda nimega numbrimärgid autoaknale, et neid siis walkie-talkiedega kutsudes eristada saaks? Noh. Kui enamasti on kirjas nimed nagu Mati ja Andri, siis täna oli KURAT. Ajas naerma vähemalt:D
Eksam oli liiga raske.
Ülo rikkus mu tuju jällekord nii ära, et tahaks talle kätega kallale minna ja ma pole üldse vägivaldne inimene.
Ja siis üks naine koolituselt vihastas mu ka välja.
Aga kõigest järjekorras.
Just enne eksami algust sain Ülolt sõnumi, kus keelati mul teda rohkem solvata ja öeldi, et kahetsen ja ta tapab ennast ära ja tal on üldse ükskõik, mida ma arvan ja Nadjale ja Reijole ka ära rääkida ei või, mida see jobu minuga teeb. Ta rikkus mu tuju ära ja ajastus oli ka eriti kehv.
Eksam oli niigi raske - ka materjalidega - ja siis see jobu jälle mängib mu süütundel. Ei tea, kuidas mina teda solvasin?
Ja nüüd - kui päev peaks läbi olema ja ees vaid õppimine, sain vastuse ühele oma mailile. Koolitus lõppes juba mitu nädalat tagasi ja meil oli teistega kokkulepe, et igaüks vastab mõndadele küsimustele ja saadab siis teistele. Minu osaga oli veel vist ekstrakiire - igatahes tuli see mul samal päeval ära teha ja tegin ka. Siis jäin teiste järgi ootama, et ma saaks vastu ka midagi, aga kas sa näed - mitu nädalat oli vaikus.
Nüüd hakkasin juba kurjaks saama ja saatsin maili, et millal vastust oodata võin. Ja vastus tuli, aga mitte vajaliku materjali näol. Endale üllatuseks sain sõimata, et ma olen lapsik ja kirjutasin inetu kirja - kaks rida fakte - ja tema on nüüd pahane. No krt. Mis siis mina veel olen? Kas tal pole tõesti aega mitme nädala jooksul kirjutada isegi nii palju, et tal on kiire? Aga jah. Jälle kord olen mina paha. Urrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr!
Õnneks oli täna meeldivaid asju ka. Hommikul näiteks bussijaama poole jalutades hakkas üks mees kogu aeg minu poole vaatama. Mingil hetkel läksid meie teed lahku, aga ju tal oli ikka väga suur isu minuga tuttavaks saada, sest ta tuli jooksuga tagasi, et... et küsida mult mingit aadressi. Ma siis näitasin talle õige tänava kätte - tegemist oli Tartu mnt-ga - ja vaatasin vist väga lolli näoga. Oli aru saada, et ta teab ise palju paremini, kuhu läheb. Kutsus mind siis õhtuks välja ja kui ma ütlesin, et mul on kiire, siis küsis mu mailiaadressi, et äkki teine kord. No ega ma kade tüdruk pole. Andsin siis ilusti. Jääme ootama:D Ja tõestuseks, et ta teadis ise, kuhu minna, jalutas ta siis kuhugi hoovi suunas minema - igatahes mitte peatänavale. Ju oli mingi hoovipealne maja. Aga fakt on, et väga odav pick-up-line oli.
Ja hea asi oli veel see, et eksam sai tehtud vähemalt C peale ning siis lesisime Sandraga rannas jälle õppimise nime all:P Õhk 31, vesi 21. Noh, tallinlased... olete kadedad?
Üks jutt veel. Täna sõitis mulle kurat vastu. Ma ei valeta ega kujuta asju ette. Teate seda autojuhtide kommet panna enda nimega numbrimärgid autoaknale, et neid siis walkie-talkiedega kutsudes eristada saaks? Noh. Kui enamasti on kirjas nimed nagu Mati ja Andri, siis täna oli KURAT. Ajas naerma vähemalt:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar