Ma ei tahtnud sellelt aastavahetuselt ei suurt seltskonda ega kärtsu-mürtsu. Tahtsin sõpru, nalja ja elavat tuld ning sain ka kõik kolm. Võimalik, et tegemist oli ka kõige parema aastavahetusega, kuigi Siimuga tutvumise aastavahetus kandideerib ka selleks ja üks ammune aastavahetus, kui Annikaga, suur vahukas käes, mööda Nõmmet ekslesime ja kõigile head uut soovisime. Halvima aastavahetuse tiitlile kandideerivad kaks eelmist aastat jällegi, millest ühe veetsin oksendades ja köögi põrandal koera kõrval kägaras olles ja teise poolenisti nuttes ja kartes, sest R helistas mulle, et öelda edasi kaks lauset: Head uut aastat! Ma lõikasin oma veenid läbi.
Aga see on kõik minevik ja ma tahan rääkida olevikust, sest peab elama siin ja praegu, mitte minevikus ega ka tulevikus. Sel aastal vahetasime aastat koos Annika ja Veikoga ühe Veiko sõbra linnalähedases suvilas. Muidugi oli ka hulgaliselt võõraid inimesi, aga mitte nii palju, et ebamugav oleks.
Selle koha tegi eriliseks see, et seeon täpselt samuti Pirita jõe ääres nagu minu kodu, aga isegi veidi lähemal ja see, et kui tavaliselt võib maamaja seintelt leida karunahku, siis seal olid seinale naelutatud erinevas suuruses mõmmikud ja see jääbki vist mulle nalja tegema.
Oli naeru ja nalja, nuttu ja pisaraid. Oli võltse ja siiraid naeratusi ning sama lugu oli ka pisaratega. Halvast poolest, kaks megabeibe, keda ma lähemalt ei tunne, käisid terve õhtu korda-mööda mingite meestejamade pärast kuskil poolavalikus ruumis nutmas ja siis muidugi pugesid kõik isased püksist välja, et neid lohutada. Ma saan ju aru, et selline imelik ajastus võib küll emotsioone paisutada, aga no sellist tsirkust pole ma veel enne näinud, et chick nutab pool aega mõni päev varem lagunenud pika suhte pärast ja õhtu lõpuks unustab end täiesti võõra tüübi kaissu ja kurku. Kõik oleme noored ja lollused on lubatud ja ka nende tüdrukute vastu pole mul midagi, aga see paistab vägagi silmakirjalikuna.
Nalja sai aga hoopis rohkem ja endal otseselt midagi kurba ei juhtunudki. Tantsisime nii, et kõigi oli lõbus ja meelitasime jalga keerutama ka need, kes järgmisel hommikul mäluaugus olles väitsid, et ei oskagi tantsida ega tee seda kunagi. Mina käisin saunas ka. Koos poistega. Ükski teine tüdruk ei tahtnud või ei julgenud. Ei tea, ei huvita tegelikult ka. Saun on lihtsalt ülimõnus ja ma jätan harva kasutamata võimaluse laval higistada. Seekord oli saunast kasu ka. Rääkisime Veikoga lahti eelmise korra segaduse ja joobes olekus oli lihtsam ka üksteisele otsa vaadata ja mõtteid vahetada. tuli välja, et mina polnud ainus, kellel situatsioonist A situatsioonini B teisele piinlik otsa vaadata oli.
Annikaga saime üle tüki aja pikalt rääkida. Kõigest. Ka väga kurbadest teemadest ja täitsa uutest teemadest ja muidugi ka väga lõbusatest teemadest. Jõime rummi ja jäime väga ruttu täis, aga olla oli ikkagi väga hea. Ilutulestikku ma ei näinudki, sest kellelgi polnud aega seda vaadata üksteisele õnne soovimise kõrvalt ja see kestiski mingi kaks sekundit. Ma ei kujuta ette, et isa kunagi enda raha niimoodi õhku lasta tahaksin, nagu Veiko jt.
Ja seal peol sai veel väga häid kokteile, sest üks V sõber armastab jookide segamist nagu paljud söögitegemist. Üritasime teda ära kaubelda Anni sünnipäevale baarmeniks tulema, aga ta on koos V-ga hetkel laigulistemaal ega tea, kas vabaks saab.
Jälle kord juhtus õhtu lõpuks nii, et mul ei olnud und ja kõik peale minu ja koha omaniku magasid. Meist läks V esimesena ja maandus kohe peremehe isiklikus voodis, kust Ann ta ettenägelikult välja tõstis. Edasi aga läks imelikuks, sest Ann läks ise ka varsti magama V juurde uude kohta. Mõne aja pärast aga, kui me peremehega üles läksime, oli hoopis Ann jõudnud peremehe voodisse (siiani keegi ei tea, kuidas) ja V sobivas kohas. Peremees tahtis Annu juba voodist välja tõsta, aga ma ei lubanud ja siis tuli V-l tagasi vanasse kohta kolida. Minul polnud ikka veel und, aga kell oli 7 ja ma ei tahtnud üksi ka üles jääda - jälle! - ning siis läksime H-ga koos väga kitsasse voodisse magama ja minu üllatuseks mahtusime ära ka. Kui ei oleks mahtunud, ei teagi, mis saanud oleks, sest mujal ruumi polnud. Kusjuures tema kaisus oli väga hea magada ja ma olen kaisu osas üsna valiv. Seal aga polnudki teisiti võimalik, kui tihedalt üksteise vastas. Ju see teda ärritas ka.
Avastasin, et H on ülim optimist. Minule iga natukese aja tagant tõrjetest hoolimata kuidagi ligi ajamast ei takistanud teda miski. Mina aga panin selle võimaluse plussid ja miinused ritta ja avastasin, et miinused võidavad. Esiteks on ta liiga noor. Nad on mu peaaegu-väikevennaga ühevanused lause ja see oli liiga räige seos. Teiseks ta oli purjus ja meie peole jõudes kellegi teisega koos. Mina ja jäägid aga ei käi kokku. Kolmandaks ma ei ole üheöösuhte tüüp. Ma ei ole pika suhte tüüp ka, aga tahaksin pigem see olla. Üldse oli seal imelik. 90% isastest arvas, et kui purjus peaga olen mina nende tüüp, siis on nemad kindlasti minu tüüp ka. Huvitav, miks nad küll sedasi arvasid? Ei ole ju nii. Ma tegin saunast leitud konnale musi, aga purjus konnadele mitte. H plusse on kaks - minu maitse nii pealt kui seest, aga mitte pikas perspektiivis. Mis pidi te otsustanud oleksite?
Enivei, hommik oli peale neljatunnist magamist üllatavalt ilus ja ühena vähestest ei rikkunud mu head tuju ka valutav pea või lünk mälestustes. Mis ma veel oskan öelda? Tore oli ja teinekordki võiks nende inimestega pidutseda. Ainus halb asi oli see, et ma ütlesin reijole viimasel minutil ära, et ma ei lähe siiski nende kodurahu rikkuma, sest Sandrata oleks liiga imelik olnud ja hiljem selgus, et kodurahu oli seal liigagi palju, sest R oli kuidagi üksi jäänud hoopis ja siis oli mul väga paha tunne, aga midagi teha ka ei saanud.
Sõbrad, ilusat uut aastat teile!
