märts 28, 2011

Vahel tundub, et kõik on meie vastu

Eile veetsin pool päeva proovitööd tehes ja teise hindit õppida püüdes. Ilmselgelt on viimane ajuvabam ja nii tihti oli tahtmine õpik lihtsalt käest ära visata. Aga jonnisin edasi ja vaatasin, kas kusagil hakkab loogika vastu tulema. Isegi kui saaks kõik tähemärgid selgeks, on häälduste kohta thti öeldud, et inglise keeles puudub vaste ja ma nagunii kahtlen kogu aeg näidissõnade puhul, kuidas üht või teist sõna hääldama peaks. Esiteks ei ole ma ju native ja kui näidiseks tuuakse kahte täiesti erinevat sõna, siis hakkab kõrvadest tossu tulema. Kuidas saab olla, et nad iseenesest mõistetavalt presenteerivad mitte valikvariantidena, et üht tähte hääldatakse kord nii, kord naa, vaid lihtsalt. Kas keegi teist hääldab sõnade home ja punctual märgitud kohti samamoodi?

Grammatika ei ole mitte kergem pähkel. Jälle jätad aegade tabelid meelde, kuid siis teises kohas olevas kokkuvõttes on hoopis midagi muud tehtud ja jälle keegi ei seleta. Selline lapsik "lihtsalt on nii" teema, nagu õpetataks keelt indialasele, kes nagunii oskab.

Ma parem ei räägigi sõnadest, mida nemad algõppes vajalikuks peavad. Ma arvan, et mul ei ole kunagi vaja teada väljendit "armed forces". Et jah, ajasin end kohe korralikult segadusse, kuigi rõõm oli näha, et tuli ka tuttavaid sõnu vastu ja Harshil oli hea meel. Tõdes, et olen isegi arenemisvõimeline. Ma nii kindel ei oleks. Aga vähemalt sai vahepeal naerda, kui selgus, et tegusõna make on hindis banana ja lennujaam hawai.

Tänane päev oli niisamuti töökeskne. Lisaks tuli kiiruga uus USB-ga peakomplekt hankida, sest suutsin vana lõplikult ära murda. Vahel tundub, et kõik kohad on kõrvaklappe täis, kuid täna ei suutnud ma sobivaid leida ei suurest elektroonikapoest ega ka arvutipoest. Viimaks õnn naeratas siiski ja sai kõvasti rahakotti kergendada - arvake, kus - fotograafiapoes!!!

Kuid ka täna tundub, et lisaks vanematele, võimatule keelele, kaugusele, tema enda sidumisprobleemidele ja streikivale tehnikale on meil veel üks suuremgi. Nimelt uurisin täna üle pika aja viisaasju ja selgub, et kui me just ei abiellu, siis ei saa kumbki teise maal üle kuue kuu korraga veeta. Või kui mingi ime läbi peaksin saama seal töö, siis peaks ettevõte võtma mu kohe juhtivale kohale ning maksma täisti ogara summa. 25000 dollarit aastas. Ütleme nii, et inimesi, kes seal nii palju teenivad, ongi ehk käputäis. Reaalsem oleks 6000 dollarit või vähemgi. Et jah, eks me siis näeme, kas armastus võidab kõik.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Home on ju midagi o/u vahepealset ja punctual ka... või ei? :D mu meelest pole üldse nagu siga ja kägu :)

Mia ütles ...

Minu mälus kõlab sõna home rohkem nagu Õ-ga ja punctual üsna puhta A-ga. Aga võib-olla sul on õigus ja seda nad mõlesidki. Aitäh.

mallukas ütles ...

õ-ga kindlasti mitte..