Olen sellega juba üle nädala ametis olnud. Isegi laagri ajal töötlesin andmeid ja küsitlesin inimesi. Pole olnud vahe tööl ja päeval. Üleeile sai see lõpuks valmis, aga ikka oli probleeme pisivigade, töö printimise ja ära saatmisega. Teine Maria aitas mind kõvasti nii tabelite tegemisel kui ka printimisel, sest kui ma oleks lasknud Sandral printida, siis kõik mu ilusad tabelid oleksid must-valged tulnud.
Te ei kujtua ette, kui palju jamasid mul selle uurimustööga olnud on. Ma ei hakka siin rääkima ajanappusest või küsitluse ajal püsinud halvast ilmast. Räägin vaid kahest viimasest päevast.
Eile hommikul oli plaan, et võtan faili pulgale ja paberi kaasa, ning lähen Maria juurde printima ja läksingi. Kohapeal selgus aga, et see lõplik fail ei olnud pulgale salvestunud ja sellest oli alles vaid sissejuhatus ning mõni märksõna. Ma tahtsin peaga vastu seina joosta. Terve päeva Johani lõpetamisel närvitsesin.
Õnneks leidsin õhtul koduarvutist selle faili tervikuna ka üles. Öösel pidasin Reijo, Otti ja Sirliga jaanipäeva ja koju jõudsin täna alles kell kuus. Ema oli vahepeal töö vigu parandanud ja nüüd võtsin viimase versiooni pulgale, kontrollisin mitu korda üle, kas ikka salvestus ja saatsin igaks juhuks ka Mariale mailile. Tuli duubel kaks.
Parandasime veel näpukaid, mida ema polnud märganud ja tegime ühe tabeli ümber. See aga tuli meil jupphaaval välja printida ja sel ajal, kui WC-s käisin, oli Maria viimased lehed välja printinud ja salvestamata faili kinni pannud ja sisi tuli välja, et ühte lehte on topelt ja teist üldse mitte. Mitte vähe kahju ei olnud, et tuleb jälle otsast alustada.
Seekord aga oli asjatu pinge, sest ta oli kogemata faili ära salvestanud ja meil tuli vaid uuesti printida. Minu jamad aga ei lõppe siin. Sain uksest välja ja sisi tuli meelde, et olin köitmise kaaned koju jätnud ja Maria ei võtnud telefoni. Seega ei olnud mul puhtaid lehti töö ette ja taha köitmise jaosk ka kuskilt võtta.
Jõudsin juba Sandrale helistada, et paluda veel ühte teenet - et ta hommikul ise köitmise eest hoolitseks - aga siis hakkas häbi ja sõitsin Mustika keskusesse kaasi ostma.
Muidugi ei olnud Prismas selliseid, nagu mul vaja oli. Mõtlesin siis spetsiaalsesse kontoritarvete poodi minna, aga see oli juba suletud. Käisin infost augurauda laenamas ja läksin tagasi aukudega kaasi ostma. Arvasin, et nüüd on jamad läbi, aga ei.
Sõitsin tädi Mare juurde tööd ära viima, sest ta peaks selle homme hommikul Tartusse viima. Meil oli kokkulepe, et viskan töö postkasti ja ta homme Suurupist tulles võtab ära. Kõigepealt ootasin tükk aega ukse taga, sest võtit mul pole ja keegi ei käinud ka uksest sisse-välja. Kui sisse sain, selgus, et postkasti mu töö ei mahu. Surusin kaaned veidi kõveraks, aga ikka ei mahtunud.
Helistasin siis tädile ja ta käskis mu enam-vähem korralikult vormimstatud töö naabrimehe kätte viia. Õnneks, see läks edukalt ja onu oli väga abivalmis. Hakaksin siis Incu juurde sõitma, sest need seal olid juba väga närvis ja mina väga kõvasti graafikust maas. Mõtlesin, et kõik on juba nihu läinud. Vaid autoõnnetus on puudu ja siis umbes minut peale mõtet sõitis mingi Securitas mulle kitsal tänaval suure kaarega ette. Vahe oli vast pool meetrit. Kõrval olid kraavid ja teelaius vastas pooleteisele autole. Ta sai oma veast aru ja sõitis tagurpidi tagasi.
Incu juures ajasime väga roppu juttu ja mina sõin shokolaadi, et närve rahustada. See uurimustöö on närvid nii ära söönud pidevate jamadega. Ma ei taha mõeldagi, milliseks mu bakatöö kirjutamise periood kujuneb, aga ma olen ukhe, et see töö valmis sai. Mul on selles aines koos 50,5 punkti ja kui uurimuse eest vähemalt pool punkti saan, siis võib suvi tulla. Ja suhtlemispsühhi sain imekombel B.
Ja siis seda, et ma oleksin eile trammiga kokku põrganud Metodisti kiriku juures. Ta surus mu nurka ja ma olen juba kaks aastat pidevalt kartnud seal sõites, et nii juhtub. Siiani ei olnud juhtunud. Nüüd ei jäänud mul muud üle kui kiirendada metsikult ja tema eest risti läbi sõita, aga ma jäin hiljaks ja siis peatusin eraldusribal. Tramm andis signaali, aga õnneks oli rahulik juht ja minul lehed küljes. Anti andeks vist. Aga ma ei kujuta siiani ette, mida ma teistmoodi tegema pidanud oleksin.
Nüüd palvetan veel, et uurimus saaks ilusti esitatud ja siis hakkan puhkama. Lasen lõdvaks ja lõbutsen täie raha eest. P.S.Kaks kassipoega ära anda. Anyone?
Te ei kujtua ette, kui palju jamasid mul selle uurimustööga olnud on. Ma ei hakka siin rääkima ajanappusest või küsitluse ajal püsinud halvast ilmast. Räägin vaid kahest viimasest päevast.
Eile hommikul oli plaan, et võtan faili pulgale ja paberi kaasa, ning lähen Maria juurde printima ja läksingi. Kohapeal selgus aga, et see lõplik fail ei olnud pulgale salvestunud ja sellest oli alles vaid sissejuhatus ning mõni märksõna. Ma tahtsin peaga vastu seina joosta. Terve päeva Johani lõpetamisel närvitsesin.
Õnneks leidsin õhtul koduarvutist selle faili tervikuna ka üles. Öösel pidasin Reijo, Otti ja Sirliga jaanipäeva ja koju jõudsin täna alles kell kuus. Ema oli vahepeal töö vigu parandanud ja nüüd võtsin viimase versiooni pulgale, kontrollisin mitu korda üle, kas ikka salvestus ja saatsin igaks juhuks ka Mariale mailile. Tuli duubel kaks.
Parandasime veel näpukaid, mida ema polnud märganud ja tegime ühe tabeli ümber. See aga tuli meil jupphaaval välja printida ja sel ajal, kui WC-s käisin, oli Maria viimased lehed välja printinud ja salvestamata faili kinni pannud ja sisi tuli välja, et ühte lehte on topelt ja teist üldse mitte. Mitte vähe kahju ei olnud, et tuleb jälle otsast alustada.
Seekord aga oli asjatu pinge, sest ta oli kogemata faili ära salvestanud ja meil tuli vaid uuesti printida. Minu jamad aga ei lõppe siin. Sain uksest välja ja sisi tuli meelde, et olin köitmise kaaned koju jätnud ja Maria ei võtnud telefoni. Seega ei olnud mul puhtaid lehti töö ette ja taha köitmise jaosk ka kuskilt võtta.
Jõudsin juba Sandrale helistada, et paluda veel ühte teenet - et ta hommikul ise köitmise eest hoolitseks - aga siis hakkas häbi ja sõitsin Mustika keskusesse kaasi ostma.
Muidugi ei olnud Prismas selliseid, nagu mul vaja oli. Mõtlesin siis spetsiaalsesse kontoritarvete poodi minna, aga see oli juba suletud. Käisin infost augurauda laenamas ja läksin tagasi aukudega kaasi ostma. Arvasin, et nüüd on jamad läbi, aga ei.
Sõitsin tädi Mare juurde tööd ära viima, sest ta peaks selle homme hommikul Tartusse viima. Meil oli kokkulepe, et viskan töö postkasti ja ta homme Suurupist tulles võtab ära. Kõigepealt ootasin tükk aega ukse taga, sest võtit mul pole ja keegi ei käinud ka uksest sisse-välja. Kui sisse sain, selgus, et postkasti mu töö ei mahu. Surusin kaaned veidi kõveraks, aga ikka ei mahtunud.
Helistasin siis tädile ja ta käskis mu enam-vähem korralikult vormimstatud töö naabrimehe kätte viia. Õnneks, see läks edukalt ja onu oli väga abivalmis. Hakaksin siis Incu juurde sõitma, sest need seal olid juba väga närvis ja mina väga kõvasti graafikust maas. Mõtlesin, et kõik on juba nihu läinud. Vaid autoõnnetus on puudu ja siis umbes minut peale mõtet sõitis mingi Securitas mulle kitsal tänaval suure kaarega ette. Vahe oli vast pool meetrit. Kõrval olid kraavid ja teelaius vastas pooleteisele autole. Ta sai oma veast aru ja sõitis tagurpidi tagasi.
Incu juures ajasime väga roppu juttu ja mina sõin shokolaadi, et närve rahustada. See uurimustöö on närvid nii ära söönud pidevate jamadega. Ma ei taha mõeldagi, milliseks mu bakatöö kirjutamise periood kujuneb, aga ma olen ukhe, et see töö valmis sai. Mul on selles aines koos 50,5 punkti ja kui uurimuse eest vähemalt pool punkti saan, siis võib suvi tulla. Ja suhtlemispsühhi sain imekombel B.
Ja siis seda, et ma oleksin eile trammiga kokku põrganud Metodisti kiriku juures. Ta surus mu nurka ja ma olen juba kaks aastat pidevalt kartnud seal sõites, et nii juhtub. Siiani ei olnud juhtunud. Nüüd ei jäänud mul muud üle kui kiirendada metsikult ja tema eest risti läbi sõita, aga ma jäin hiljaks ja siis peatusin eraldusribal. Tramm andis signaali, aga õnneks oli rahulik juht ja minul lehed küljes. Anti andeks vist. Aga ma ei kujuta siiani ette, mida ma teistmoodi tegema pidanud oleksin.
Nüüd palvetan veel, et uurimus saaks ilusti esitatud ja siis hakkan puhkama. Lasen lõdvaks ja lõbutsen täie raha eest. P.S.Kaks kassipoega ära anda. Anyone?
2 kommentaari:
Appikene... Ma tõesti ei kuulnud telefoni.. Pärast vaatasin küll, et vastamata kõne, aga isegi ei reageerinud sellele. Mõtlesin, et enne valisid kogemata kaks korda..
Nojah...
Muide jube häbi on..
Miks sul häbi on?
Nüüd on vist kõik korras ka. Vähemalt sai ära antud.
Postita kommentaar