Ja nii ongi. Ma olen olnud nii väsinud ja seepärast pole minust paar päeva kuulda olnud. Ja ma olen alles kolm päeva praegu järjest tööl käinud. Kaks neist üle pika aja Universaal Universumis jälle. Neil on mingi kriis ja seetõttu sisustasid nad mu juulikuu viimsed vabad ajad ära.
Praeguse plaani kohaselt on mul juuli kuus töövabu päevi seitse. See ei ole normaalne minu puhul. Kusjuures osa neist seitsmest peävast on juba ära planeeritud ja praegu ei tea ma veel oma põhitöö aegu. Paigas on ainult Universaal, õllekas ja õpilasmalev. Saab hullumeelne olema. Hullumeelselt tore ka, ma loodan. Sest mida ma ikka vingun? Teen, palju jaksan ja kui ei jaksa enam, siis loodus reguleerib. On ennegi korra juhtunud, et ülepingutamine pani tervisele kolmeks kuuks põntsu. Tegelikult isegi kauemaks, aga kolm kuud rajalt maas täiesti olla on pikk pikk aeg.
Mul on hetkel veel ööd ja päevad ka täiesti sassis. Magan töölt koju tulles ja ösöel istun üleval. Täna oli ka nii, et kõigepealt magasin ja siis ajas Andu mu üles ning nad tulid Incuga mulle järgi. Ma ei taibanud unesegaselt isegi seda küsida, kuhu minek. Pärast selgus, et ei kuhugi ja igale poole ehk tiirutasime linnas.
Tegelikult mulle selline niisama ringi sõitmine väga ei meeldi, aga täna sai vähemalt nalja. Ma ei oska seda kirja panna nii efektselt, kui asi tegelikult toimus, aga üritan. Autoga mingist trollist mööda sõites lehvitas Argo seal olevatele chickidele ja need lehvitasid vastu. Siis tuli kellelgi geniaalne idee järgmises peatuses Argo trolli peale saata sebima vms. Kõik võtsid seda naljana, aga Argo tegi triki ära. Meie sõitsime, naerukrampides, järgmisesse peatusesse uudiseid ootama.
Argo tuligi maha kahe chickiga ja pinnis välja kutse neid homme Laulupeole vaatama tulla. On see nüüd korv või julgustus - ei teagi... Meie aga saime pisarateni naerda Argo julgustüki üle, mida ta, muideks, korrata lubas. Nüüd aga hakkan uut - karistusblogi tegema.
Praeguse plaani kohaselt on mul juuli kuus töövabu päevi seitse. See ei ole normaalne minu puhul. Kusjuures osa neist seitsmest peävast on juba ära planeeritud ja praegu ei tea ma veel oma põhitöö aegu. Paigas on ainult Universaal, õllekas ja õpilasmalev. Saab hullumeelne olema. Hullumeelselt tore ka, ma loodan. Sest mida ma ikka vingun? Teen, palju jaksan ja kui ei jaksa enam, siis loodus reguleerib. On ennegi korra juhtunud, et ülepingutamine pani tervisele kolmeks kuuks põntsu. Tegelikult isegi kauemaks, aga kolm kuud rajalt maas täiesti olla on pikk pikk aeg.
Mul on hetkel veel ööd ja päevad ka täiesti sassis. Magan töölt koju tulles ja ösöel istun üleval. Täna oli ka nii, et kõigepealt magasin ja siis ajas Andu mu üles ning nad tulid Incuga mulle järgi. Ma ei taibanud unesegaselt isegi seda küsida, kuhu minek. Pärast selgus, et ei kuhugi ja igale poole ehk tiirutasime linnas.
Tegelikult mulle selline niisama ringi sõitmine väga ei meeldi, aga täna sai vähemalt nalja. Ma ei oska seda kirja panna nii efektselt, kui asi tegelikult toimus, aga üritan. Autoga mingist trollist mööda sõites lehvitas Argo seal olevatele chickidele ja need lehvitasid vastu. Siis tuli kellelgi geniaalne idee järgmises peatuses Argo trolli peale saata sebima vms. Kõik võtsid seda naljana, aga Argo tegi triki ära. Meie sõitsime, naerukrampides, järgmisesse peatusesse uudiseid ootama.
Argo tuligi maha kahe chickiga ja pinnis välja kutse neid homme Laulupeole vaatama tulla. On see nüüd korv või julgustus - ei teagi... Meie aga saime pisarateni naerda Argo julgustüki üle, mida ta, muideks, korrata lubas. Nüüd aga hakkan uut - karistusblogi tegema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar