Huh. Fuh. Pähhhh!
Eurovisioonist räägin, muidugi. Siiani on õudusvõdinad. Ma olen elu aeg Euroka fänn olnud, aga no viimased aastad on kõik masendavad olnud. Ma arvasin, et enam hullemaks ei saa minna, sest rock bottom oli käes juba, aga nagu näha - never say never.
Minu meelest parim oli Sal-Salleri ja Gerli Padari - Partners In Crime. See oli üsna talutav lugu, kuigi ükski neist polnud nii, hea, et oleks tahtnud kõvemaks keerata häält, kaasa laulda ja rokkida. Kurb lihtsalt. Tellitud ponnistused.
Ines ja ninjad olid ka enamvähem ok ja Linda laul mulle meeldis ka üsnagi, aga laulja ise ei kõlba kusagile. See on minu arvamus ja enne, kui hakkate vastu vaidlema, siis see on demokraatlik riik ja mul on õigus öelda, mida arvan. Muidugi kuulus ka see laul osaliselt nende hulka, milles tegelikult mingit storyt pole. Lihtsalt on ritta loobitud sõnu, mis riimuvad, aga see on ka pointless ju.
Koit Toome mulle iseenesest meeldib - kena poiss, ilus hääl, siiani ka ilusad laulud, aga üks soovitus talle: high notes are not for you! Seda oli paha kuulata. Eriti mehe suust.
Laura ja see Arne Lauri gäng olid ka ära rikutud, kuigi neilt oleks ka nagu midagi oodanud ja Soul Militiat võiks süüdistada Justin Timberlake plagiaadis. Kui see oleks mingi Play Backi tüüpi lauluvõistlus, siis nad oleks raudselt Timberlake'i järgi tegemise eest esikoha saanud.
Ülejäänud ei jätnud üldse mingit muljet. Kusjurues ma algul mõtlesin veel sinna sms-i saata, et võita pilet lõppvoorule, aga hea, et ma seda ei teinud. Miks raisata oma aega katastroofi pealt vaatamisele?
Tõesti kurb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar