jaanuar 04, 2007

Purskab tuld ja tõrva

Nii kuri olen.
Seda sellepärast, et sain täna teada, et pean hispaania keele eksami uuesti tegema, kuna meil oli pinginaabriga üsna palju sarnaseid vigu ja mingi krdi protokoll nõuab, et me mõlemad uuesti teeks. Õps ütles, et ta ei süüdista meid milleski, aga ikkagi peame uuesti tegema, kui tahame positiivset hinnet saada ja nagunii olime kehvasti teinud. Kas ei tee kurjaks? MA EI SPIKERDANUD! Pinginaaber küsis küll mult aegajalt midagi, aga tegi ka üsna palju ise. Me ei jäänud ju vahele ka ja mina pole milleski süüdi. Jube nõme. Mul pole aega veel üheks eksamiks, aga ma pean selle ära tegema, sest tahaks neid AP-sid ja tahaks edasi ka õppida selle õpetajaga. Siis oleks ju rumal minust tüli kiskuda, aga õnnetu olen ikka. Kui niigi kehvasti tehtud töö oli peale nelja päeva kõvasti õppimist, siis äkki ma olengi nii loll, et ei suudagi paremini teha!?
Aga ma olen täna nii mitu korda sellest asjast juba sõpradega rääkinud ja ennast üles keeranud, et aitab ka. Muidu saavad närvid otsa ja neid läheb veel palju vaja.
Täna oli õiguse eksam. Õnneks kuulsin seda halba uudist alles pärast eksamit. See eksam läks hästi, minu meelest, aga mina arvasin, et ka hispaania keel läks üsna hästi, nii et nüüd ma ei julge midagi prognoosida. Õiguse eksam oli jälle siuke 13-minuti töö koos kontrollimisega. Tundus isegi kergem kui eelmine kord.
Tartus oli naljakas olla üle mitme nädala. Kõik tundus nii teistmoodi. Toaust ei osanud enam kinni panna. See käib meil nipiga või jõuga. Normaalselt mitte kunagi. Täna kasutasin jõudu, sest nipp ei tulnud välja, aga see polnud ainus asi, mis teistsugune tundus. Ka kraan ja hambahari tundusid käes võõrad. Nagu polekski minu omad. Nagu ma neid esimest korda kasutaks. Imelik, kui ruttu inimene kohaneb uue olukorraga ja unustab vana.
Nüüd olen jälle Tallinnas paariks päevaks, et õppida. Homme saan vist lõpuks oma lestalisi ka vaatama.:D Järgmine nädal olen vast pikemalt Tartus, aga see eeldab läpaka kaasa vedamist. Ma pidin juba eile õhtul hulluks minema. Arvuti puudumine on muutunud nii ahistavaks. Ma ei tea, kuidas vanasti hakkama sain:D
Kogu aeg on vaja midagi netist vaadata või õppida või mõni kirjatöö ära saata, sest meie õppejõud ei võtagi enam käsikirjalisi töid vastu.
Ongi kõik. Sain jälle tühjaks räägitud end.
Ciao

Kommentaare ei ole: