Ehk siis täna kastsime rebaseid. Üritusega jäin mina väga rahule ja tundub, et rebased samuti. Muidugi, oli ka väikseid takistusi ja vahepeal ma olin päris kuri, sest tundus, et mina üksi rabelen ja teised ootavad ja vaatavad niisama, et huvitav, mis edasi juhtub, aga keegi ei muretsenud selle üle, et ise tuleb panna asjad juhtuma.
Mingil hetkel hakkasid vanad kalad laiali vajuma - kes koju, kes pidu ette valmistama - ja osa allesjäänutest oli nii täis, et rebaste ees hakkas piinlik. Ja osa, kes pidi midagi korraldama, võttis oma osa ettevalmistamise asemel ise mängudest osa, mis on vägagi teretulnud nähtus, sest meid oli oodatust kaks korda vähem ja rebaseid ning meie kursuse omasid algul ühepalju, aga nii on ka nõme, kui mina olen sunnitud lõpuks nagu lastele kõik ikka ette-taha ära tegema. Kätest jäi puudu, lihtsalt. Aga üldjoontes, ma olen oma teamile abi eest väga tänulik. Kõik sai tehtud ja osavõtjatel oli tore olla. Olenemata sellest, et meid oli vähe. Olenemata sellest, et ilm keeras täpselt õigeks ajaks sajule. Mängisime ikka Võõrast auku ja põlvitasime märgadel munakividel Raekoja platsis. Naljakas oli see, et kõik rebased olid nõus kaasa mängima, kui mina ka põlvili viskan, mis nagunii plaanis oli ja pärast oli neil probleem käest kinni paaride moodustamisega. Imelik lihtsalt.
Ahjaa... Me saame võib-olla kindlasti kuulsaks. Täna, umbes tund enne ürituse planeeritud algust, messis Karin mulle, et mingi ETV tädi peaks mulle kohe helistama peo asjus. Talle oli juba helistatud ja ta andis minu numbri telekatädile.
Mis te arvate, kas ma läksin automaatselt higiseks nagu paanikahoos või mitte? Ma ei vaevu vastamagi sellele. Lõpuks tädi helistaski mulle ja küsis meie plaanide kohta ja ajakava jne. Tuleb välja, et TÜ juubelipidustustest tehakse saadet ja sinna tahetakse teha ka jupp tudengielu kohta. Ma ei tea, miks just meie üritus valiti, aga tädi koos kaameramehe ja hääleonuga olid Raekoja platsil ja pärast Lauristini/Vihalemma juures kohal.
Kas te teate ka, KUI tublid korraldajad me oleme? Kristjan võttis isegi linnavalitsusega osa ja taotles meile kirjaliku loa Raekoja platsil möllu teha. See sai kooskõlastatud ka politseiga ja mingi ametiga veel. Kogu vaev selleks, et kui mõni ärritunud tädike kõva heli pärast mölisema tulema peaks, siis saaksime ta pimedasse kohta saata. Õnneks ei läinud seda vaja, sest mulle tuli just meelde, et füüsiliselt see jäigi Kristjani kätte, aga meil oli emotsionaalne kindlustunne.
Tulles tagasi ürituse juurde, siis positiivne on see, et ETV sai kindlasti head materjali. Vähemalt meie osa oli hea ja käigupealt tuli veel ägedaid võistlusi-mänge juurde. Ajagraafikus me küll päris täpselt ei püsinud. Aga kolmveerand tundi üle aja panna on vägagi ok. Ja keegi ei uskunud, et me suudame neli tundi täita. Hah! Naljatilgad. Me jätsime asju vahelt ära ja lühendasime.
Mul oli vaid sellest kahju, et Lauristin oli Tallinnas veel meie küllatuleku ajal või vähemalt polnud tagasi jõudnud ja me ei saanudki neid piinlik-pidulikult kasta. Peale minilaulupidu meie mentorite juures, pidime liikuma otse peole, aga suur seltskond vajus ära vastassuunas ja kõik rebased ei tulnud üldse peoeelsele üritusele. Ma helistasin Juuliale, kes pidu vedas, et rebaseid enne sisse ei lastaks, kui meie - ülejäänud ka jõuame, aga neil hakkas kahju, ja rebased lasti vihma käest tuppa. Sellega aga anti käest võimalus neid kaitsta ja minu tehtud silte kui tunnistusi jagada. Nimelt, teatas Heikko mulle päeval, et oli kuus tundi oma siltide kallal vaeva näinud ja need OLID tõesti ägedad. Aga nüüd läks üks ports ägedat materjali raisku lihtsalt, sest mina nägin ka vaeva. Ja kastis neid vaid vihm.
Tulin peolt vara ära. Ei jaksanud enam. Pingelangus tuli ja uni tahab tappa, aga pidin enne emotsioonid kirja panema. Homseni! Ja suur aitäh kõigile, kes andsid oma panuse ürituse õnnestumisele ja minu mentaalse tervise hoidmisesse.
1 kommentaar:
Tubli!!!
Postita kommentaar