oktoober 14, 2007

Titalakkuja

Mina ka! Mina ka! Sest teisiti lihtsalt ei saa.

Mul oli väga tore nädalavahetus, kulukas, aga tore.

Käisin Sami sünnipäeval ja ta on tõeliselt fantastiline tegelane. Ühe-aastaselt on ta paljudest omavanustest arengu poolest peajagu üle. Ja siin räägib keegi, kel on kogemusi ikka päääääääris mitme lapsega, eks.

Nimelt, ta joob vabalt ja hea meelega tassist, matkib teisi, leiab seoseid, vastab küsimustele sõnadega, annab sooviavaldatele musi jms. Kinkisime talle vurri ja tal läks vaid hetk aega, et aru saada, kuidas see toimib ning järgi teha. Ja armas on ta ka. Peale musitamise kombe, andis ta mulle oma kõrsikust ampsu.

Sel nädalavahetusel oligi ta suuresti minu laps. Mehed norisid küll, et talle sobivad kõik, kellel on tissid, aga nad olid lihtsalt kadedad mu peale:D Laps tuli vabatahtlikult isegi ema sülest minu juurde. Ju ma tundusin turvaline. Ta ei võõrastanud üldse ega virisenud, kuigi püsis poole ööni ärkvel ja pidi väga väsinud lõpuks olema. Aga mitte üht piiksu ei tulnud tema suust. Ma jumaldan seda tibu.

Esimese ööpäeva veetsingi Kati juures, kus ajasime kõigil keerutava tantsija testiga juhet kokku ning nautusime Nigeli taevalikult teravat karrit. Teisel päeval aga nägin korraks ära Vahuri ja siis andsin ennast Svea kätesse.

Koos rallisime jälle poll ilma läbi. Pidin ta isa autoga sõitma. Väga õudne oli. Manuaal ei ole üldse enam minu jaoks ja see auto veel keeldus minu soovi peale käiku ka vahetamast. Ta tahtis seda oma tingimustel teha ja siin ma ei mõtle vaid siduri alla vajutamist. Ühesõnaga, sai kõvasti gaasitatud ja korra masin ka välja suretatud.

Õhtu veetsime erinevate narkosõprade seltskonnas, kes küll sel korral midagi ebaseaduslikku ei teinud, aga mulle ei meeldi, et nad sellesse kõigesse nii soojalt suhtuvad. Alari ja Aimariga oli tore. Mingi Roman oli aga täiega nõme tüüp. Ta julges mulle öelda, et mul on igav elu, sest ma ei suitseta ega tee narkot. Rääkimata sellest, et ta ei oska öelda tere/head aega ning neiule ükse avamise asemel astub esimesena sisse. temperamendi poolest meenutab ta mulle Ragnarit ja kena on ta ka, aga ma ei kujuta küll ette, et Ragnar selline mats olla võiks.

Aivarit nägin ka üsna korraks, mis on alati tore. Ta on lihtsalt nii tore inimene, kuigi väga vaikne. See teeb tema tundmaõppimise keeruliseks. Ja tantsida sain ja tõelise Whiskasi kiisuga sain mängida. Mõlemad ööd jäid vahele ja said päevasel ajal osaliselt järgi tehtud. Hetkel aga olen ikkagi laip.

Täna pidin ju jõudma veel oma esimesse latino-trenni ja Iiro sünnipäevale. Mõlemad olid lahedad. Aga nüüd tahaksin küll veel pikalt magada. Ma lähengi ja üritan.

Kommentaare ei ole: