Unetu närvipundar

Elus esimest korda istusin öösel kella viieni üleval mitte midagi tehes, sest pea oli paksult täis mõtteid seoses rebastega. Olen ju ennegi üleval olnud, vahel, aga seekord mul ei jäänud muud üle kui käisin sõin keset ööd ja siis kolisin läpakaga kööki. Vähemalt oli nett seal olemas. Õudne oli kooli minna paaritunnise unega. Läpakas pani silmad vajutama ja aitas pead tühjendada.

Mul on juba väiksest peale kujutlus, et kui panen silmad kinni ning ootan ära kolm haigutust ilma vahepeal rääkimata, siis mul tuleb uni. Seekord aitas see ka! Ja nagu iga kord varemgi, kolmandat haigutust ma ära oodata ei jõudnudki.

Enivei... soovige mulle homseks edu.