Dirty litte secrets 2
Otsustasin oma hirmust üle olla ja ühest mu põhimarsruudist kaugele jäävast apteegist läbi astuda. Ka Harukal oli üht-teist vaja ja nii me, pahad tüdrukud, siis õnnest hüppasimegi, leides juhuslikult eest korralikku inglise keelt rääkiva naisapteekri. Yay! Isegi vabameelses Euroopas pole väga mugav igat asja küsida, aga siin tuleb ennast ikka kõvasti ületada.
Igatahes, sellest apteegikülastusest sai alguse väga usalduslik tüdrukute suhe. Tema rääkis mulle asju, mida ta pole kunagi teistele rääkinud ja mina talle asju… noh… parimad sõbrannad ikka teavad samu asju ja rohkematki, aga igatahes, meil oli lõbus ja enam ei tunne ma end üldse litsakana siin konservatiivses Indias. Tegelikult ei ole ma ju kaugeltki lõdva püksikummiga beib, aga eks igaüks kujundab oma arvamuse teistest ise. Teie, mu kallid lugejad, teate kohati rohkem, kui mu teised väga lähedased sõbrad, sest kirja panna on oma mõtteid tihti lihtsam ausalt.
Tagasi teemasse… õhtu veetsime üheskoos Tusha juures õhtust süües. Tundsin süümekaid ja lubasin ühe õhtu kodus veeta. Haruka liitus meiega seepärast, et reklaamisin Tusha juures peituvaid aardeid ja tema ei ütle ka kunagi kodusest India köögist ära ja Tusha ema on suurepärane kokk. Ei iialgi liiga rasvane, vürtsine ega ülemäära magusaks tehtud toit. Suutsin seekord lausa terve söögi ainult parema käega ära süüa, aga meeletu nälg oli ka. Ma võiksin end lõhki süüa, aga mõne nädala pärast tekib võimalus ja kohustus ise süüa tegema õppida. Tusha põhimõtteliselt oskab, aga ei kokka kodus põhimõtteliselt mitte kunagi. Mina tahan õppida ja talle meeldib ka mõte koos kokkamisest. Seega tuleb kiiresti mõni hea kokaraamat hankida. Ausalt, ma ei tea, kuidas kunagi kogu oma kraamiga teie juurde tagasi saada:D Aga ma üritan sellega praegu veel pead mitte väga vaevata.
Enivei… saatsin Haruka ära – üks aiesecar tuli talle vastu. Väidetavalt on ta mind paar korda näinud ja isegi teab, kust ma pärit olen, aga mina ei mäleta teda absoluutselt. Ooops.
Täna sain natuke vihane ka enda peale olla. Vabandust kallikesed, aga minu blondiinsuse tõttu ei jõua teile ostetud ja Eestisse saadetud kingitused tõenäoliselt kunagi kohale. Ma olin nii vaimustuses neid valides ostes asjade ilust ja müüja toredusest, et andsin talle küll väga täpsed koordinaadid, aga ei küsinud endale ühtegi tõendit ostu kohta ja nüüd nad ignoreerivad mind. Loll turist, maksis ju raha ette. Mis peakski neid nüüd motiveerima kaupa päriselt ka kohale toimetama? Ja vihane saan vaid enda peale olla. Netist ei leidnud isegi korralikku politsei lehte, kuhu kaebusega pöörduda.
Jonnisin ka täna. Otsustasin, et ei helista Harshile ise esimesena. Tobe laste mäng, ma tean, aga ma tahtsin näha, millal tal igatsus peale tuleb. Ei viitsinud siiski väga kaua jonnida ja hea oligi, sest selgus, et minu telefon oli millegipärast levist väljas olnud ja tema olla lausa kolm korda proovinud. Ma ei viitsi ta jutus kahelda. Ei taha ka. Pole vaja mõelda endale probleeme juurde.
Igatahes, tahaks teid kõiki juba näha. Polegi vist varem nii kaua enamusega teist mitte kohtunud. Aga veel tagasi ka ei kipu.
Otsustasin oma hirmust üle olla ja ühest mu põhimarsruudist kaugele jäävast apteegist läbi astuda. Ka Harukal oli üht-teist vaja ja nii me, pahad tüdrukud, siis õnnest hüppasimegi, leides juhuslikult eest korralikku inglise keelt rääkiva naisapteekri. Yay! Isegi vabameelses Euroopas pole väga mugav igat asja küsida, aga siin tuleb ennast ikka kõvasti ületada.
Igatahes, sellest apteegikülastusest sai alguse väga usalduslik tüdrukute suhe. Tema rääkis mulle asju, mida ta pole kunagi teistele rääkinud ja mina talle asju… noh… parimad sõbrannad ikka teavad samu asju ja rohkematki, aga igatahes, meil oli lõbus ja enam ei tunne ma end üldse litsakana siin konservatiivses Indias. Tegelikult ei ole ma ju kaugeltki lõdva püksikummiga beib, aga eks igaüks kujundab oma arvamuse teistest ise. Teie, mu kallid lugejad, teate kohati rohkem, kui mu teised väga lähedased sõbrad, sest kirja panna on oma mõtteid tihti lihtsam ausalt.
Tagasi teemasse… õhtu veetsime üheskoos Tusha juures õhtust süües. Tundsin süümekaid ja lubasin ühe õhtu kodus veeta. Haruka liitus meiega seepärast, et reklaamisin Tusha juures peituvaid aardeid ja tema ei ütle ka kunagi kodusest India köögist ära ja Tusha ema on suurepärane kokk. Ei iialgi liiga rasvane, vürtsine ega ülemäära magusaks tehtud toit. Suutsin seekord lausa terve söögi ainult parema käega ära süüa, aga meeletu nälg oli ka. Ma võiksin end lõhki süüa, aga mõne nädala pärast tekib võimalus ja kohustus ise süüa tegema õppida. Tusha põhimõtteliselt oskab, aga ei kokka kodus põhimõtteliselt mitte kunagi. Mina tahan õppida ja talle meeldib ka mõte koos kokkamisest. Seega tuleb kiiresti mõni hea kokaraamat hankida. Ausalt, ma ei tea, kuidas kunagi kogu oma kraamiga teie juurde tagasi saada:D Aga ma üritan sellega praegu veel pead mitte väga vaevata.
Enivei… saatsin Haruka ära – üks aiesecar tuli talle vastu. Väidetavalt on ta mind paar korda näinud ja isegi teab, kust ma pärit olen, aga mina ei mäleta teda absoluutselt. Ooops.
Täna sain natuke vihane ka enda peale olla. Vabandust kallikesed, aga minu blondiinsuse tõttu ei jõua teile ostetud ja Eestisse saadetud kingitused tõenäoliselt kunagi kohale. Ma olin nii vaimustuses neid valides ostes asjade ilust ja müüja toredusest, et andsin talle küll väga täpsed koordinaadid, aga ei küsinud endale ühtegi tõendit ostu kohta ja nüüd nad ignoreerivad mind. Loll turist, maksis ju raha ette. Mis peakski neid nüüd motiveerima kaupa päriselt ka kohale toimetama? Ja vihane saan vaid enda peale olla. Netist ei leidnud isegi korralikku politsei lehte, kuhu kaebusega pöörduda.
Jonnisin ka täna. Otsustasin, et ei helista Harshile ise esimesena. Tobe laste mäng, ma tean, aga ma tahtsin näha, millal tal igatsus peale tuleb. Ei viitsinud siiski väga kaua jonnida ja hea oligi, sest selgus, et minu telefon oli millegipärast levist väljas olnud ja tema olla lausa kolm korda proovinud. Ma ei viitsi ta jutus kahelda. Ei taha ka. Pole vaja mõelda endale probleeme juurde.
Igatahes, tahaks teid kõiki juba näha. Polegi vist varem nii kaua enamusega teist mitte kohtunud. Aga veel tagasi ka ei kipu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar