Kui sa ei austa šokolaadi, siis me ei austa sind!:D
Oli mõttetu tööpäev. Nokk kinni, saba lahti. Jälle no power, no net teema. Millegipärast vägevate Navratri tulede tõttu peavad osa kontoreid ilma elektrita hakkama saama. Ei saa küll hästi aru, miks või kuidas üks teisega seotud on. Aga kontoris me kannatama pidime.
Lisaks muule ütlesid üles nii Valentina kui Yulia arvutid ja lisaks veetsime peaaegu terve päeva Valentinaga vaieldes. Meie ajud lihtsalt töötavad väga erinevalt ja me näeme asju teistmoodi. Näeme teistsuguseid seoseid. Püüdsin tõesti palli mängida, nii öelda. Püüdsin igati vastu tulla, et saaksime koos loengu peetud järgmisel reedel, aga nüüd oleme ikka selles seisus, et teen terve loengu kuidagimoodi ise. Ega ma väga kindel endas ei ole, aga arvatavasti seda veel omavahel jupitades, oleks tulemus kehvem. Võime isegi vastuolulist juttu rääkida.
Õhtu oli tihe. Alustasin Subway külastusest. Seejärel jalutasin pikalt uute kingadega, kuni jalg oli katki Chocolate Roomi, et seal viimast korda Emmanueliga kohtuda. Sõime tema ja Cecile’iga õhtust ning seejärel pidin koju jooksma, sest korterikaaslased olid otsustanud siiski garbatama minna ja nüüd nõudsid, et ma ka kaasa tuleks.
Esialgul plaanisin küll koju jääda, aga siis panin ahvikiirusel kostüümi selga ja oleksimegi võinud minna, aga nüüd ootasime Tusha järel, kellel ei paistnud kuhugile kiriet olevat,kuigi üritusest juba pool möödas oli.
Viimaks jõudsime peole. Suutsime esmakordselt Tushat veenda kolmekesi rollerit vägistama. Tegelikult oli täitsa mugav. Tatsasime paljajalu kaugest parkimiskohast peokohta ja jõudsime täpselt palve ajaks. Umbes poole tunni pärast algas taas tants, aga me ei läinud rokkima, sest Valentina tahtis Nayaraga, kes ka seal olema pidi, kokku saada ja muudkui helistas talle, et üle korrata, et kohtume nüüd siin ja kohtume nüüd hoopis seal. Kipun arvama, et Nayara venitas meelega, sest ei olnud väga huvitatud oma sõprade juurest ära tulemisest. Kui ta siis lõpuks ikkagi tuli justkui teadmatuses, et me tema järele kolmveerand tundi oodanud olime, oli juba hilja. Mina pidin ära minema, olles saanud tantsida ligi viisteist sammu ja kõik. Olime enne Harshiga kokku leppinud, et ta tuleb mulle pärast tööd järele. Aga jälle tuli kõigepealt Tusha rollerist järgimise päeva riided ja kingad kätte saada ning seejärel hoopis vastassuunas Harshiga kokku lepitud kohtumispaika joosta. Õnneks jäi ta hiljaks, sest mitte kuidagi ei oleks ma sinna õigeks ajaks jõudnud.
Öö oli taaskord äge. Rääkisime. Palju. Kõigest. Suudlesime. Palju. Mulle nii meeldib, kui ta lahti läheb ja kõigest rääkima soostub. Seda ei juhtu just väga tihti. Ja te juba teate, missugune kaisus magamise fänn ma olen. Unetunde jäi muidugi väheseks, aga ma ei ole üldse väsinud. Eelistan iga kell tema kaisus südamest südamesse vestluste pidamist magamisele.
Oli mõttetu tööpäev. Nokk kinni, saba lahti. Jälle no power, no net teema. Millegipärast vägevate Navratri tulede tõttu peavad osa kontoreid ilma elektrita hakkama saama. Ei saa küll hästi aru, miks või kuidas üks teisega seotud on. Aga kontoris me kannatama pidime.
Lisaks muule ütlesid üles nii Valentina kui Yulia arvutid ja lisaks veetsime peaaegu terve päeva Valentinaga vaieldes. Meie ajud lihtsalt töötavad väga erinevalt ja me näeme asju teistmoodi. Näeme teistsuguseid seoseid. Püüdsin tõesti palli mängida, nii öelda. Püüdsin igati vastu tulla, et saaksime koos loengu peetud järgmisel reedel, aga nüüd oleme ikka selles seisus, et teen terve loengu kuidagimoodi ise. Ega ma väga kindel endas ei ole, aga arvatavasti seda veel omavahel jupitades, oleks tulemus kehvem. Võime isegi vastuolulist juttu rääkida.
Õhtu oli tihe. Alustasin Subway külastusest. Seejärel jalutasin pikalt uute kingadega, kuni jalg oli katki Chocolate Roomi, et seal viimast korda Emmanueliga kohtuda. Sõime tema ja Cecile’iga õhtust ning seejärel pidin koju jooksma, sest korterikaaslased olid otsustanud siiski garbatama minna ja nüüd nõudsid, et ma ka kaasa tuleks.
Esialgul plaanisin küll koju jääda, aga siis panin ahvikiirusel kostüümi selga ja oleksimegi võinud minna, aga nüüd ootasime Tusha järel, kellel ei paistnud kuhugile kiriet olevat,kuigi üritusest juba pool möödas oli.
Viimaks jõudsime peole. Suutsime esmakordselt Tushat veenda kolmekesi rollerit vägistama. Tegelikult oli täitsa mugav. Tatsasime paljajalu kaugest parkimiskohast peokohta ja jõudsime täpselt palve ajaks. Umbes poole tunni pärast algas taas tants, aga me ei läinud rokkima, sest Valentina tahtis Nayaraga, kes ka seal olema pidi, kokku saada ja muudkui helistas talle, et üle korrata, et kohtume nüüd siin ja kohtume nüüd hoopis seal. Kipun arvama, et Nayara venitas meelega, sest ei olnud väga huvitatud oma sõprade juurest ära tulemisest. Kui ta siis lõpuks ikkagi tuli justkui teadmatuses, et me tema järele kolmveerand tundi oodanud olime, oli juba hilja. Mina pidin ära minema, olles saanud tantsida ligi viisteist sammu ja kõik. Olime enne Harshiga kokku leppinud, et ta tuleb mulle pärast tööd järele. Aga jälle tuli kõigepealt Tusha rollerist järgimise päeva riided ja kingad kätte saada ning seejärel hoopis vastassuunas Harshiga kokku lepitud kohtumispaika joosta. Õnneks jäi ta hiljaks, sest mitte kuidagi ei oleks ma sinna õigeks ajaks jõudnud.
Öö oli taaskord äge. Rääkisime. Palju. Kõigest. Suudlesime. Palju. Mulle nii meeldib, kui ta lahti läheb ja kõigest rääkima soostub. Seda ei juhtu just väga tihti. Ja te juba teate, missugune kaisus magamise fänn ma olen. Unetunde jäi muidugi väheseks, aga ma ei ole üldse väsinud. Eelistan iga kell tema kaisus südamest südamesse vestluste pidamist magamisele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar