Viimasel ajal on kuidagi kole tihti kas elekter või internet ära. Või siis mõlemad. Just oli oht ka blogist ilma jääda. Eile oli ka selline päev. Yulia esimene päev. Seega eriti midagi teha ei saanud, aga olime sunnitud lihtsalt kontoris küpsema tänu sellele, et eelmise kuu suurema elektrikatkestuse ajal koju minemise eest kohe palka kärbiti.
Jälle sai natuke mägesid liigutada loengupidamise koha pealt. Saime selleks nädalaks lisaaja, aga samas mina ja Valentina ei suuda kokku leppida, kuidas loenguid üles ehitada. Lisaks veel Tusha nõuded, et kõik väga lihtsaks teeksime pooltoobiste tudengite jaoks. Kuigi ma arvan ikka, et me peaksime kõrget kvaliteeti süsteemselt pakkuma, mitte kilde siit ja sealt. Mis kasu on neil presentatsiooni koostama õppimisest, kui neil pole aimugi eduka kommunikatsiooni alustaladest. Nagu enamus neist loengute pidamisest alustaks. Igatahes, nüüd on meil siis kolm lõvi tähtkujust praktikanti. Varsti hakkavad ilmselgelt karvad lendama.
Õhtul plaanisime minna garbale, aga Valentinal ei ole ikka veel oma kostüümi ning ta jättis lepingu läbi lugemata. See ütleb, et kostüümita sisse ei saa. Ja ta väga ei taha ka osta seda. Lisaks hakkas vihma sadama ja mul on kogunenud juba nii palju tegemata toimetusi, et otsustasin ühe õhtu vahele jätta ning veidi asjaajamises järele jõuda.
Lisaks käisime Tushaga talle vesipiipe vaatamas ning šokolaadi paane söömas, seejärel üle pika aja poeringil ja siis läksime koju piimasuppi tegema. Välja tuli aga hoopis midagi muud. Ei teagi, mis valesti läks. Kasutasime maapiima, mis pärineb tõenäoliselt piisonitelt ning keetsime koos kaneeliga, sest siin vist ei müüdagi seda pulbrina. Midagi haput küll ei lsianud. Tulemuseks olid aga eraldatud suhkruvesi ja paneeriklimbid. Nägi välja jälk, aga maitses päris hästi. Eriti pärast seda, kui ketšupit ka lisasime. Naersime, et tuli välja eesti-itaalia-india roog, mis originaalis pidi olema piimasupp, itaaliapäraselt pastaga ning millegipärast ilmus sinna paneer.
Jälle sai natuke mägesid liigutada loengupidamise koha pealt. Saime selleks nädalaks lisaaja, aga samas mina ja Valentina ei suuda kokku leppida, kuidas loenguid üles ehitada. Lisaks veel Tusha nõuded, et kõik väga lihtsaks teeksime pooltoobiste tudengite jaoks. Kuigi ma arvan ikka, et me peaksime kõrget kvaliteeti süsteemselt pakkuma, mitte kilde siit ja sealt. Mis kasu on neil presentatsiooni koostama õppimisest, kui neil pole aimugi eduka kommunikatsiooni alustaladest. Nagu enamus neist loengute pidamisest alustaks. Igatahes, nüüd on meil siis kolm lõvi tähtkujust praktikanti. Varsti hakkavad ilmselgelt karvad lendama.
Õhtul plaanisime minna garbale, aga Valentinal ei ole ikka veel oma kostüümi ning ta jättis lepingu läbi lugemata. See ütleb, et kostüümita sisse ei saa. Ja ta väga ei taha ka osta seda. Lisaks hakkas vihma sadama ja mul on kogunenud juba nii palju tegemata toimetusi, et otsustasin ühe õhtu vahele jätta ning veidi asjaajamises järele jõuda.
Lisaks käisime Tushaga talle vesipiipe vaatamas ning šokolaadi paane söömas, seejärel üle pika aja poeringil ja siis läksime koju piimasuppi tegema. Välja tuli aga hoopis midagi muud. Ei teagi, mis valesti läks. Kasutasime maapiima, mis pärineb tõenäoliselt piisonitelt ning keetsime koos kaneeliga, sest siin vist ei müüdagi seda pulbrina. Midagi haput küll ei lsianud. Tulemuseks olid aga eraldatud suhkruvesi ja paneeriklimbid. Nägi välja jälk, aga maitses päris hästi. Eriti pärast seda, kui ketšupit ka lisasime. Naersime, et tuli välja eesti-itaalia-india roog, mis originaalis pidi olema piimasupp, itaaliapäraselt pastaga ning millegipärast ilmus sinna paneer.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar