Arvake ära, mis kell internet eile tuli? Õige vastus. Pool seitse õhtul!!! Seega veetsin enamuse päevast igavledes ja turundusõpikuid lugedes. Samas oli see hea, sest muul ajal ei saa ma seda kuidagi tehtud. Nüüd aga oli võimalik ja sundisin end keskenduma, et midagi õpiks ka. Õhtul siis said mailid kiiresti üle vaadatud ning avastasin postkastist kirja oma toimetajalt teatega, et mu raamat on trükist väljas. Väga äge, mu meelest. Minu esimene raamat. Nii tahaks sie seda näha, katsuda, nuusutada, lugeda. Aga arvatavasti saate kõik teie, mu kallid lugejad, selleks võimaluse enne mind.
Igatahes, eilne õhtu oli ka tore. Muidugi ei tulnud midagi välja ideest koju minna, lõpuks arvutis oma uusi india plaate kuulata ja pediküüri teha. Kõigepealt pakkus Piyush välja, et viskab meid poolele teele koju, kuna on meie kontori läheduses. Seejärel aga otsustasime tema juures joogipausi teha ja siis lõpuks ometi Rajasthani jäätist õigesse kohta sööma minna. Vahepeal aga selgus, et tema plaanib taas Fine artsi garbat vaatama minna ja kutsub meid ka kaasa. Meie aga tahtsime võimalust vähemalt ühel korral varba üles pildistada, sest tavaliselt ei ole see lubatud. Seega otsustasime liituda. Mina panin nagunii kaasas olnud kostüümi taas selga ning lõpuks läksimegi. Teel sõime jäätist, seejärel nõudis Piyush, et prooviksime tema lemmik tänavaputkas parimat lõuna-India toitu, mis mulle põhimõtteliselt ei maitse, aga avastasin ,et neil on mingid pallid jogurtis, mis on tõeliselt head magusa jogurtiga. Varem olin neid vaid maitsestamata jogurtiga söönud ja see pole nii hea. Igatahes, juba seal tänaval süües hakkasin kohtama huvitavaid tuttavaid ja neid muudkui tuli juurde. Veetsin enamuse õhtust ühe jordaanlasest juhututtavaga vesteldes oma seltskonnas püsimise asemel ja meil oli tore. Ta tegi mulle ühe päris lemonade’i välja ja ma armastan neid. Ning seejärel sain ta nõusse minuga Lõuna-Indiasse kaasa tulema detsembris. Yay! Viimaks leidsin kellegi, kellele see reis just sellel ajal sobib. Loodetavasti saan ta peale loota. Ja ta räägib hindit. Kui palju paremini oleks mul saanud minna, ah? Nüüd tuleb vaid ülemus nõusse saada ning reisipakkujalt kõik üle küsida ning piletid ära broneerida. Huviga ootan juba seda seiklust. Ja seiklus saab see low budget reisi puhul kohe kindlasti olema. Aga selleks ajaks peaksin seiklusteks küps ka olema.
Õhtu lõpus läksime veel ühte teise kohta limonaade degusteerima. Klassikaline sidrun on kõige parem. Masala ajab ikka veel oksele. Neil oli miski nimega coke-tale, mis meid naerma ajas, aga maitselt oli see nagu õlu. Öäkk. Kohalikud kirjavead on üldse väga amüsantsed. Tihti naeran pisarateni. Blue beary oli eilne teine super kild. Nagu sinihabeme muinasjutus. Aga jätsin selle maitsmise järgmiseks korraks. Proovisime veel litchi limonaadi ning putka nimejooki, mis olid ka mõlemad üsna okeid. Koju maandusime jälle täpsemalt magamiseks ja kõik. Ja hingamisharjutuste koha pealt andsin alla. Pole kaks päeva teinud, sest juba on nii kõrini. Ei usu, et üldse rohkem teen.
Igatahes, eilne õhtu oli ka tore. Muidugi ei tulnud midagi välja ideest koju minna, lõpuks arvutis oma uusi india plaate kuulata ja pediküüri teha. Kõigepealt pakkus Piyush välja, et viskab meid poolele teele koju, kuna on meie kontori läheduses. Seejärel aga otsustasime tema juures joogipausi teha ja siis lõpuks ometi Rajasthani jäätist õigesse kohta sööma minna. Vahepeal aga selgus, et tema plaanib taas Fine artsi garbat vaatama minna ja kutsub meid ka kaasa. Meie aga tahtsime võimalust vähemalt ühel korral varba üles pildistada, sest tavaliselt ei ole see lubatud. Seega otsustasime liituda. Mina panin nagunii kaasas olnud kostüümi taas selga ning lõpuks läksimegi. Teel sõime jäätist, seejärel nõudis Piyush, et prooviksime tema lemmik tänavaputkas parimat lõuna-India toitu, mis mulle põhimõtteliselt ei maitse, aga avastasin ,et neil on mingid pallid jogurtis, mis on tõeliselt head magusa jogurtiga. Varem olin neid vaid maitsestamata jogurtiga söönud ja see pole nii hea. Igatahes, juba seal tänaval süües hakkasin kohtama huvitavaid tuttavaid ja neid muudkui tuli juurde. Veetsin enamuse õhtust ühe jordaanlasest juhututtavaga vesteldes oma seltskonnas püsimise asemel ja meil oli tore. Ta tegi mulle ühe päris lemonade’i välja ja ma armastan neid. Ning seejärel sain ta nõusse minuga Lõuna-Indiasse kaasa tulema detsembris. Yay! Viimaks leidsin kellegi, kellele see reis just sellel ajal sobib. Loodetavasti saan ta peale loota. Ja ta räägib hindit. Kui palju paremini oleks mul saanud minna, ah? Nüüd tuleb vaid ülemus nõusse saada ning reisipakkujalt kõik üle küsida ning piletid ära broneerida. Huviga ootan juba seda seiklust. Ja seiklus saab see low budget reisi puhul kohe kindlasti olema. Aga selleks ajaks peaksin seiklusteks küps ka olema.
Õhtu lõpus läksime veel ühte teise kohta limonaade degusteerima. Klassikaline sidrun on kõige parem. Masala ajab ikka veel oksele. Neil oli miski nimega coke-tale, mis meid naerma ajas, aga maitselt oli see nagu õlu. Öäkk. Kohalikud kirjavead on üldse väga amüsantsed. Tihti naeran pisarateni. Blue beary oli eilne teine super kild. Nagu sinihabeme muinasjutus. Aga jätsin selle maitsmise järgmiseks korraks. Proovisime veel litchi limonaadi ning putka nimejooki, mis olid ka mõlemad üsna okeid. Koju maandusime jälle täpsemalt magamiseks ja kõik. Ja hingamisharjutuste koha pealt andsin alla. Pole kaks päeva teinud, sest juba on nii kõrini. Ei usu, et üldse rohkem teen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar