oktoober 25, 2010

Enesekindlusest ja armastusest läbi huumoriprisma

Minu partneriks juhtub olema üks väga enesekindel noormees. Ta teab, et on ilus, tark ja osav. Ja on ka. Väidetavalt on pikk ka, kuigi mulle ta küll 6.1 ei tundu. Enivei, päris tihti soovitan tal rõdult alla hüppamist harjutada või oma peegelpilt suudelda, kui ta oma arrogantsuse ja norimisega liiga kaugele minu jaoks läheb. Ja tema ainult naerab laginal minu sarkasmi ja tulisuse üle. Aga nüüd haiglas olles, olin niigi emotsionalne ja vihastasin. Enam ei saanud jälle aru, kas noribki, sest pole millegagi rahul või tahab lihtsalt kakelda. Ja ma tean, kuidas talle meeldib norida. Aga seekord ei jaksanud rohkem vastu võtta. Ei, ei hakanud nutma, aga ei olnud ka väga kaugel. Ja ta vaatas jälle mulle nii sügavalt silma, midagi ütlemata, kuni ütles, et peab vist minuga oma armastatud norimise maha jätma. Ühest küljest tahaks öelda, et jäta jah, aga teisest... tahan, et ta saaks minuga olla tema ise. Nagu mina olen temaga. Enamuse ajast.
Lisaks oli ta korra veel samal päeval mu piire testinud. Kui ema mu nutma ajas, siis oli tema kohe mind kaissu haaramas. Kuni suutsin lõpetada ta pluusi märjaks nutmise. Ja siis kohe tuli uus norimise voor.
Kindasti olete kõik kuulnud, kuidas vanemad siin laste abielusid korraldavad. Hetkel on ta vennale naise leidmine päevakorral ja modernsed sugulased emailivad üksteisele meelepäraste neiude täismahulisi CV-sdi, mis sisaldavad infot nii naha heleduse, pikkuse kui kaalu kohta. Lisaks on võimalik tellida stuudiopilte ja naturaalseid fotosid. Formaalsetes (indiapärastes) ja normaalsetes riietes. Ja siis need pildid ja CV-d liiguvad saatja käest kõigile teistele lähisugulastele. Harshi onu ja isa ja ema saadavad need kõik talle kui ta vennale. Ja nüüd Harsh lajatas nii möödaminnes, et näe, tema email on tüdrukute pilte täis. Ei, mitte vennale. Talle ikka ka. Et kas ma ei aitaks tal valikut langetada. Ma küll kahtlustasin, et ta ajab mulle jama, aga püüdsin rahulikuks jääda. Avaldasin siis arvamust kõigi nende edastatud tütre müügi kirjade, CV-de ja piltide kohta. Meie maitsed tunduvad olevat täiesti erinevad. Ja kui küsisin, kas keegi tüdrukutelt ka uurib, mida nemad tahavad, siis sain vastuse, et miks nad ometi ei peaks teda tahtma!? Ta on ju super saak. Pikk, tark, kena, hea töökohaga. Tema on see, kes valida saab ja ühtlasi nii suure hulga raha teenida võib. Ja kui ta ikka ei taha valituks osutunud tüdrukut endale jätta, siis jätab vaid raha omale ja teeb pattu - lahutab. Oo õudust eks! Aga nii see elu siin käib vahel jah, olen kuulnud. Millegipärast mitte hästi kaubaks minevate neiude vanemad maksavad end vaeseks - kõik sugulased maksavad peiukandidaadile, et too ometi neiu ära võtaks ja ikka pole mingit garantiid, et abielu püsima jääks. Lisaks maksavad tüdruku sugulased ka edaspidi igasuguseid kulusid. Ostavad maja, auto, rösteri jne.
Igatahes, mingil hetkel ta siiski tunnistas, et ajas mulle jama. Et kõik need neiud on ta vennale, aga kuna vanemad on talle juba üle viiesaja neiu ette söötnud ja vend on vaid paari kohtumise vääriliseks pidanud, siis nüüd on tal juba väga raske emale "ei" öelda ja nüüd ütleb Harsh "ei" tema eest, kui tundub, et neiu venna väljavalituks ikkagi osutu. Jõudsin veel püüda rahulikult Harshile seletada, KUI vale inimese käest ta nõu küsib oma tulevase naise valiku tegemisel. Aga ei tea, kas ta ei saanudki minust aru või ei reageerinud, sest tema jaoks oli see kõik üks suur nali algusest lõpuni. Välja arvatud vennale naise leidmise osa. Aga sellised üllatused kipuvad siin taevast alla sadama kogu aeg. Kahtlustan, et kõik mu siiani vallalised kolleegid on enne seda jõulu abielus. No kaua sa ikka selle asjaga venitad eks. Suured tööl käivad inimesed juba. Aeg pere luua ja lapsi teha. Ehk meist läheb see draama veel mõnda aega mööda. Kuni välja mõtleme, mida oma eluga teha tahame.

Kommentaare ei ole: