Olen omadega nii sassis, et ei saa jälle aru, mis päevgi on. Minu jaoks on hetkel päeva kõige raskem tegu jooga üle elamine, sest see on nii vara ja kui see jääb seljataha, tundubki, et päev on põhimõtteliselt läbi. Seega suutsin täna valeks kuupäevaks bussipiletid broneerida. Õnneks meie sekretär vaid naeris mu eksimuse üle ja lubas need varahommikused piletid ümber vahetada.
Täna pidime joogas iseseisvalt hingamisharjutusi tegema ning seejärel katsusime näpuotsaga, mis kuriloom see meditatsioon on. Ei olnudki väga kuri loom. Aga ikka nihverdasin, sest katsuge ise sirge seljaga rätsepaistes istuda ja samal ajal üle keha lõdvestunud olla.
Aga lahe oli pimesi erinevates suundades maha kummardamine. See kultus usub, et peame kummardama ida ingleid, jumalaid ja ülemvõimu, kui tahab vabaneda millessegi liigselt kiindumisest või takerdumisest. Lõuna vägevad hoolitsevad kinnisideelisuse ja lihahimu eest. Lääne kunnide pärusmaaks on armukadedus ning ahnus ja põhjahiiud võtavad enda kanda arrogantsi ning viha. Ida poole kummardatakse ka emakest maad, päikest ning kõiki oma elu õpetajaid. Üsna huvitav oli seda keerutamist silmad kinni teha.
Aga tegelikult oli väga raske tund. Esiteks magasime jälle sisse ja tegime veelgi uuema rekordi riidesse saamisel. Kuue minutiga olime õues ja isegi mõni hetk enne, kui õpetaja jõudis. Aga see-eest olin tunnis nii unine, et pidin istudes vastu posti toetuma ja silmad vajusid muudkui kinni. Ei tea, kas oli mediteerimises. Kaldun siiski arvama, et tegu oli puhtakujulise unega. Ei mäleta eriti midagi tunnis õpitust. Või ajan segamini asju. Üsna hea meel on, et homsega see vara ärkamine lõpeb. Kui eile kuulsime, et homme saab olema jälle paras seiklus sinna jõudmisega, siis lahenes seegi. Meile tuleb järgi kaks motikat. Lahe:D Ja nad kutsusid meid elu lõpuni tasuta osa võtma kordus- ning jätkukursustest.
Eilne õhtu oli ka edukas. Diwali reisiplaani osas hakkavad asjad aina enam sujuma. Leidsin endale sobiva marsruudi. Suutsin isegi kolm piletit viiest eile välja osta ja ning Valentina tuleb enamusele sellest tripist minuga kaasa. Suutsin teda veenda teiste variantide ebasobivuses:D Igatahes, mul on hea meel, et keegi minuga kaasa tuleb. Plaan on sõita otse rohkem kui ööpäeva teel oleva rongiga Amritseri, aga selle ja tagasi pileti saan osta hea õnne korral Ahmedabadist ülehomme. Hoidke mulle pöialt. Amritseris tahaks proovida poolteist päeva sikhi templi elu palverändurite keskel ja seal ka ööbida. Järgmine peatus on kokkuvõttes umbes kahepäevane Delhi külastus, kus Jyoti meid võõrustada lubas. Loodan, et ta plaanid muutunud ei ole. Sellele järgneb Jaipuri külastus, mille osas on asjad veidi lahtisemad. Mudit küll lubas meid võõrustada, aga meie seal olemise ajad ei lange täies mõõdus kokku. Ehk saame ühe öö tema pool olla ja enne ta tulekut aitavad diivanisurfajad hädast välja. Ma loodan. Ei tahaks hotellidele kulutada väga. Pärast kahte päeva ja kolme ööd Jaipuris on mul pilet Ajmeri, sest ma tahan näha, kust Harsh pärit on ja sättisin reisi hoolega nii, et seal ikka kokku ka põrkaksime. Ta lubas rõõmuga meid kõrvallinna – Pushkarisse sõidutada ja see peaks vägev olema. Lisaks ehk näen ta pere ära. On lootust, et äkki võin nende pool ööbida, kui head tüdrukut mängin ja tema ka käitub nii, nagu me oleksimegi lihtsalt sõbrad. Vahel ajab väga närvi see saladuseks olemine. Aga mis teha. See, mis meil on, kaalub hetkel üles selle, mida meil ei ole.
Igatahes, päevakese järel Harshiga liigume mõlemad loodetavasti tagasi kodulinna. Mul on vaja see pilet ka pühapäeval ametnikelt välja meelitada. Nüüd järgmine samm on veenda ülemusi, et nad mul veel päris mitmel korral Indiat avastama minna laseksid. Juba praegu tundub, et mul ei ole piisavalt aega kõigeks. Aga ei ole veel valmis millestki loobuma. Pigem riskin ka maalt välja saatmisega, sest Nepaalist läbi hüppamine tundub nii mitmes mõttes võimatuna. Üle mõistuse kallis lend või üle mõistuse keeruline ning aega nõudev teekond mööda maad.
S, ma tahan ikka, et sa minuga Mumbaisse tuleksid. Ja elevandikoobaste saarele. Ja ehk leiame sulle kaameli ekspluateerimiseks Gujaratist. Siis Udaipuri, Jodhpuri, Jaipuri, Delhisse, Agrase Varanasisse, Khajurahosse ja kas tagasi kodust läbi – sest tõesti ei tahaks asju kaasa vedada mugavuse ja turvalisuse huvides – või otse Delhisse. Äkki saame tagasisõidu ühele ajale sättida!?
Täna teeme jälle ägedat tööd ja just toodi meile näitamiseks uut tüdrukut venemaalt, kes nägi esmavaatlusel välja nagu rätikusse mässitud hiigelsuur vene mama. Aga tundus tore ja väga õhinal. Valentina on siin oldud ligi kuu ajaga ikka väga palju oma seisukohti muutma pidanud ja tundub, et saame nüüd üksteisest paremini aru, kuigi kanged lõvid mõlemad ikka.
Ja tänasest algab hullumeelne tsükkel: hommikujooga, päeval töö, õhtul tantsupidu, hommikul jooga, töö, tants, varajane reis Ahmedabadi, tants, töö,tants, töö, tants… Eks näis, kaua jaksan. Aga ma tahan. Mis sest, et see on hullumeelne.
Täna pidime joogas iseseisvalt hingamisharjutusi tegema ning seejärel katsusime näpuotsaga, mis kuriloom see meditatsioon on. Ei olnudki väga kuri loom. Aga ikka nihverdasin, sest katsuge ise sirge seljaga rätsepaistes istuda ja samal ajal üle keha lõdvestunud olla.
Aga lahe oli pimesi erinevates suundades maha kummardamine. See kultus usub, et peame kummardama ida ingleid, jumalaid ja ülemvõimu, kui tahab vabaneda millessegi liigselt kiindumisest või takerdumisest. Lõuna vägevad hoolitsevad kinnisideelisuse ja lihahimu eest. Lääne kunnide pärusmaaks on armukadedus ning ahnus ja põhjahiiud võtavad enda kanda arrogantsi ning viha. Ida poole kummardatakse ka emakest maad, päikest ning kõiki oma elu õpetajaid. Üsna huvitav oli seda keerutamist silmad kinni teha.
Aga tegelikult oli väga raske tund. Esiteks magasime jälle sisse ja tegime veelgi uuema rekordi riidesse saamisel. Kuue minutiga olime õues ja isegi mõni hetk enne, kui õpetaja jõudis. Aga see-eest olin tunnis nii unine, et pidin istudes vastu posti toetuma ja silmad vajusid muudkui kinni. Ei tea, kas oli mediteerimises. Kaldun siiski arvama, et tegu oli puhtakujulise unega. Ei mäleta eriti midagi tunnis õpitust. Või ajan segamini asju. Üsna hea meel on, et homsega see vara ärkamine lõpeb. Kui eile kuulsime, et homme saab olema jälle paras seiklus sinna jõudmisega, siis lahenes seegi. Meile tuleb järgi kaks motikat. Lahe:D Ja nad kutsusid meid elu lõpuni tasuta osa võtma kordus- ning jätkukursustest.
Eilne õhtu oli ka edukas. Diwali reisiplaani osas hakkavad asjad aina enam sujuma. Leidsin endale sobiva marsruudi. Suutsin isegi kolm piletit viiest eile välja osta ja ning Valentina tuleb enamusele sellest tripist minuga kaasa. Suutsin teda veenda teiste variantide ebasobivuses:D Igatahes, mul on hea meel, et keegi minuga kaasa tuleb. Plaan on sõita otse rohkem kui ööpäeva teel oleva rongiga Amritseri, aga selle ja tagasi pileti saan osta hea õnne korral Ahmedabadist ülehomme. Hoidke mulle pöialt. Amritseris tahaks proovida poolteist päeva sikhi templi elu palverändurite keskel ja seal ka ööbida. Järgmine peatus on kokkuvõttes umbes kahepäevane Delhi külastus, kus Jyoti meid võõrustada lubas. Loodan, et ta plaanid muutunud ei ole. Sellele järgneb Jaipuri külastus, mille osas on asjad veidi lahtisemad. Mudit küll lubas meid võõrustada, aga meie seal olemise ajad ei lange täies mõõdus kokku. Ehk saame ühe öö tema pool olla ja enne ta tulekut aitavad diivanisurfajad hädast välja. Ma loodan. Ei tahaks hotellidele kulutada väga. Pärast kahte päeva ja kolme ööd Jaipuris on mul pilet Ajmeri, sest ma tahan näha, kust Harsh pärit on ja sättisin reisi hoolega nii, et seal ikka kokku ka põrkaksime. Ta lubas rõõmuga meid kõrvallinna – Pushkarisse sõidutada ja see peaks vägev olema. Lisaks ehk näen ta pere ära. On lootust, et äkki võin nende pool ööbida, kui head tüdrukut mängin ja tema ka käitub nii, nagu me oleksimegi lihtsalt sõbrad. Vahel ajab väga närvi see saladuseks olemine. Aga mis teha. See, mis meil on, kaalub hetkel üles selle, mida meil ei ole.
Igatahes, päevakese järel Harshiga liigume mõlemad loodetavasti tagasi kodulinna. Mul on vaja see pilet ka pühapäeval ametnikelt välja meelitada. Nüüd järgmine samm on veenda ülemusi, et nad mul veel päris mitmel korral Indiat avastama minna laseksid. Juba praegu tundub, et mul ei ole piisavalt aega kõigeks. Aga ei ole veel valmis millestki loobuma. Pigem riskin ka maalt välja saatmisega, sest Nepaalist läbi hüppamine tundub nii mitmes mõttes võimatuna. Üle mõistuse kallis lend või üle mõistuse keeruline ning aega nõudev teekond mööda maad.
S, ma tahan ikka, et sa minuga Mumbaisse tuleksid. Ja elevandikoobaste saarele. Ja ehk leiame sulle kaameli ekspluateerimiseks Gujaratist. Siis Udaipuri, Jodhpuri, Jaipuri, Delhisse, Agrase Varanasisse, Khajurahosse ja kas tagasi kodust läbi – sest tõesti ei tahaks asju kaasa vedada mugavuse ja turvalisuse huvides – või otse Delhisse. Äkki saame tagasisõidu ühele ajale sättida!?
Täna teeme jälle ägedat tööd ja just toodi meile näitamiseks uut tüdrukut venemaalt, kes nägi esmavaatlusel välja nagu rätikusse mässitud hiigelsuur vene mama. Aga tundus tore ja väga õhinal. Valentina on siin oldud ligi kuu ajaga ikka väga palju oma seisukohti muutma pidanud ja tundub, et saame nüüd üksteisest paremini aru, kuigi kanged lõvid mõlemad ikka.
Ja tänasest algab hullumeelne tsükkel: hommikujooga, päeval töö, õhtul tantsupidu, hommikul jooga, töö, tants, varajane reis Ahmedabadi, tants, töö,tants, töö, tants… Eks näis, kaua jaksan. Aga ma tahan. Mis sest, et see on hullumeelne.
1 kommentaar:
hey! jaa, ma olen ise ka mõelnud, et maru mõnus oleks koos tagasi reisida, aga siis oleks vaja teada, et umbes millal sa seda teha sooviksid, et ma saaksin vastavalt pileteid otsima hakata? Sest hetke seisuga saaksin tulla alates jaanuari keskpaigast ja lahkuda kuni veebruari keskpaigani. et siis miskid nädalad nende kahe punkti vahel oleks ideaalsed.
Postita kommentaar