Olles ikka veel enda jaoks v66ras keskkonnas, pean tavap2rasest tihemini m6tlema sellele, mida tahavad ja ootavad inimesed mu ymber, kes on halvad ja kes head. Ning kus olen mina ja kuidas k2ituma peaks?
Kas kaikaga hoovi eksinud koera pihta viskava majavalvuri peale r88gatamine on piisav v6i oleks pidanud midagi t6sisemat ette v6tma olenemata sellest, et yksteise m6istmist takistaks nagunii keelebarj22r? Kuidas k2ituda, kui olukorra kirjeldamisel oma toakaaslasele kuuled, et valvur teeb nii tolle k2sul ja seda edastatakse viisil nagu tegu oleks millegi iseenesest m6istetava ja yhiskonna poolt aktsepteerituga? Kas peaks andma raha peaeltykkivatele kerjustele, kes tulevad sinu juurde yks teise j2rel ja n6uavad teatud summat v6i keelduvad toidust? Kas oma uhke j22tise neile poole s88mise pealt talvisel hooajal 2ra andmine on ilus v6i inetu tegu? Olenemata nende reaktsioonist? Kas k6ik mu s6brad on ikka s6brad? V6i mida nad tegelikult minust tahavad? Kas mul on 6igus nende teenetest keelduda ja riskida nende solvamisega, kui ei ole veel selge, kas nad tegutsevadki heast sydamest v6i tahavad midagi vastu saada? Kas peab sundima ennast olema kena ja hooliv ning mingit muljet yleval hoidma, kui tegelikult ei tahaks seda v6ltsilt teha? Kas peab aitama v2lja inimesi, kellega ehk normaaltingimustes ei tahakski s6ber olla? Kas tuleks leppida ebav6rdse kohtlemisega lihtsalt seep2rast, et sind petta pyydev isik v6ib olla veel kehvemas seisus kui sina? R6hk s6nal v6ib, sest t6en2oliselt on asjad vastupidi. Kuidas teha kindlaks, kes on need inimesed, kes on v22rt olema mu usaldusringis ja kandma tiitlit s6ber?
Nii palju kysimusi ja ei mingit j6ulutunnet ega rahu. Eriti, kuna t2na selgus, et Harshi t88graafik muutus j2lle ja ta on terve teise n2dalapoole 6htuti t88l. Ja mina samal ajal tunnen, et hakkan end l6hki t6mbama k6igi 6nnelikuks teha pyydmisega. J6ulud on ju selline aeg, kus keegi ei tohiks yksi ega 6nnetu olla. Yksk6ik kui palju patte nende hingedel on. Ja kingimaaniat siin kyll sama mastaapselt ei ole, aga ikkagi ma piinan end kysimusega, kuidas meie esimesed ja ehk ainsad j6ulud koos eriliseks teha. Ilusa pesu otsimine jookseb siin j2rjekindlalt liiva. Ja ka head kingiideed ei saa teoks, sest ka parimad poed pole varustatud piisavalt h2sti. Ja ma isegi ei tea, kust osta kyynlaid ja muud romantilist staffi ja pole siin nii h2id s6brannasid, kes selliste asjadega h2dast v2lja aitaksid ega a)ei viitsiks pead vaevata, b)ei julgeks m6eldagi poiste v6i ilusa pesu peale v6i c)ei viiks mind shoppama kohtadesse, kus ma end kirikurotina 6nnetult tunneksin. Ei taha ju iga kord seletada, et ait2h, et t6id mind kohta, kus t6esti on see, mida ma vajan, aga ma ei saa seda kahjuks endale sellistel tingimustel lubada. K6ik yritavad siin ju mingit tobedat mainet hoida. Korralik. Rikas. K6rgklass. T2htis ja h6ivatud. Jne. Ka parimad poed pole varustatud samasuguse kaubaga nagu kodumaal. V6i siis istub pesuleti ees r2tsepaistes kaks selgelt eraasjadest s6brannatavat myyjat, kes alustavad sellega, et yritavad sulle p2he m22rida suuremaid asju, kui sa kysisid. Kas kliendi l2bi lillede paksuks kutsumine on siinmaal hea tava? Yleyldse ei meeldi mul selliseid asju otsides t2helepanu keskpunktis olla ja siin on see ju alati v6imendatud niigi.
Yldse k2ivad mulle siin viimasel ajal n2rvidele inimesed, kes arvavad, et neil on 6igust mu v2limust kuidagi kritiseerida. Paar korda olen kyll yllatusest teiste otsekohesuse ees k6vasti neelatanud, et mitte koheselt vastassuunas jalutada. Just nagu v2ikelapsed, ytlevad siinsed s6brad v2lja k6ik, mis keelele tuleb. Ja kuidas teil l2heb?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar