Tähtsad ninad koos
Täna siis oli see suur turundusstrateegia koosoleku päev. Terve hommiku aeti meid koosoleku ruumist minema ja kutsuti tagasi, kuni lõpuks kõige kõrgemad bossid otsustasid, et mina ja see uus turundusõppejõud puutume ka asjasse ja me võime samuti koosolekust osa võtta.
Niisiis meil oli mammutkoosolek. Kohal olid ka teiste harukontorite tähtsad ninad ning PR-agentuuri esindaja. Pool ajast vaieldi minu jaoks arusaamatute asjade üle – proovige ise pidevalt india inglise keelt dešifreerida. Ei ole just kõige lihtsam ülesanne. Igatahes… mul on täitsa oluline roll nende strateegias. Olen nüüd ülikooli rahvusvaheline esindaja, guru:D Mida iganes.
Sain natuke targemaks. Vähemalt tean nüüd, kuidas Indias asjad käivad, kuigi kõike õigeks ei pea. Natuke halva mulje jättis see, et suure PR firma esindaja koostab slaidshow kursiivkirjas tekstiga. Halloo. Alati halb mõte, kui pilti peab ekraanilt mitte paberilt jälgima. Aga muidu oli huvitav. Sain esimest korda näha, mismoodi tahetakse, et me kliente nõustama hakkaks. Ahmadabadis on üks väga karismaatiline turundustüüp, kes demonstratsiooni tegi ja üaari päeva pärast peaksin ise samaks võimeline olema. Põhimõtteliselt juba olengi, aga ikka veel ilmneb nii palju valeinfot ja vastuolusid ning jamaks läheb siis, kui keegi tahab sügavamasse diskussiooni langeda India hariduse teemal. Sellest ei tea ma ju mitte midagi ja hoogle ka ei aidanud targemaks saada. Neil on juba nii palju minu jaoks võõraid lühendeid. Õnneks kuus kuud on pikka aeg. Loodan, et lihtsalt ühtegi tehingut oma teadmatuse tõttu pekki ei keera. Samas kuni kõigil on erinev informatsioon ja tehnika, ei ole ka teised minust paremas seisus. Mina olen lihtsalt tõsiselt vaeva näinud asjade süstematiseerimise ning aktualiseerimise nimel. Kusjuures, pean hea meelega tõdema, et minu tööd tunnustatakse juba praegu. Tänagi tegin oma vabast tahtest hulga parandusi veel ühes brošuuridehunnikus. Vahel tõesti tundub, et olen siin kõige suurem turundusekspert. Võib-olla välja arvatud see karismavend.
Täna oli ka lõunasöök teistmoodi – see telliti meile kõigile mingist Lõuna-India restoranist ja see oli üldjoontes vastik. Pooli asju ei osand ma ka kuidagi süüa. Ainult wokilaadne asi oli ok. Ja hommikustest snäkkidest magussoolased kartuliribad maisiga. Või vähemalt ma arvan, et tegu oli sellise kombinatsiooniga. See oli tõsiselt hea. Aga nüüd on mul mammutnälg. Varsti lähemegi Rickiga kuhugi välja sööma. Teised põrutavad jälle reisima. Aga mina käin ju kuus päeva nädalas tööl. Nii tahaks seapraadi. Või vähemalt kala. Tegelikult kala on siin isegi võimalik hea tahtmise korral saada. Aga suuremaid loomi (lammas välja arvatud) mitte ja hetkel oleme vaid kanaga piirdunud. Lähen nüüd liha jahile.
Nii. Söömas käidud. Jäin jälle tükk maad vaesemaks. Siin kandis on väga suurepärased restoranid, aga ma pean vist loobuma koos teistega söömas käimisest, kui ei taha, et rahadega kitsaks läheb. Aga mulle nii meeldib nende teenindus ja need roosilehe-sidrunilõigu-vee kausikesed, mis pärast sõrmede loputamiseks tuuakse.
Unustasin enne rääkida, et läksin täna lõpuks apteeki. Aitab naljast. Apteeker muidugi ütles ka kohe, et söetablettidega ei jõua ma kuhugi ning kirjutas mulle kaks komplekti rohtusid, mis peaksid minu seest selle infektsiooni välja viima. Kusjuures uskumatu, aga ma juba tunnen erinevust. Üle pika aja käisin wc-s ja ei tundnudki vajadust seal pikemalt aega veeta. Vabandust, kui kellelgi nüüd süda pahaks läks.
Aga tüütu on see, et homme hommikul jälle ei saa autoga tööle. Mul ei ole küll midagi jalutamise vastu, aga rikšahindade vastu on küll.
Täna õhtul restoranist tagasi jalutades nägime veel midagi kuumalist – lehma jooksmas. Üsna varsti selgus ka selle kummalise nähtuse põhjus. Teda ajas tagasi veoautokastitäis mehi, kes ei andnudki enne alla, kui lehm kasti aetud sai. Huvitav, miks teda kinni püüda taheti? Kas ta on haige või vägivaldne või midagi veel kummalisemat? Loodetavasti ei tahta talle haiget, aga Rick oli päris kindel, et tehakse. Muideks, ta suutis mind täna üllatada ka. Esiteks iseenda ja Hollandi usklikkuse koha pealt ja teiseks selgus, et tal on passis kolm ristinime, aga tema päris nimi on Rick. Ehk siis Hollandlased ei kasuta oma passinimesid. Veider. Loogiline oleks ju see, et vähemalt üks su kolmest nimest on ka päriselt kasutusel. Ja neil on hoopis teistsugused viisatüübid kui meil.
Täna siis oli see suur turundusstrateegia koosoleku päev. Terve hommiku aeti meid koosoleku ruumist minema ja kutsuti tagasi, kuni lõpuks kõige kõrgemad bossid otsustasid, et mina ja see uus turundusõppejõud puutume ka asjasse ja me võime samuti koosolekust osa võtta.
Niisiis meil oli mammutkoosolek. Kohal olid ka teiste harukontorite tähtsad ninad ning PR-agentuuri esindaja. Pool ajast vaieldi minu jaoks arusaamatute asjade üle – proovige ise pidevalt india inglise keelt dešifreerida. Ei ole just kõige lihtsam ülesanne. Igatahes… mul on täitsa oluline roll nende strateegias. Olen nüüd ülikooli rahvusvaheline esindaja, guru:D Mida iganes.
Sain natuke targemaks. Vähemalt tean nüüd, kuidas Indias asjad käivad, kuigi kõike õigeks ei pea. Natuke halva mulje jättis see, et suure PR firma esindaja koostab slaidshow kursiivkirjas tekstiga. Halloo. Alati halb mõte, kui pilti peab ekraanilt mitte paberilt jälgima. Aga muidu oli huvitav. Sain esimest korda näha, mismoodi tahetakse, et me kliente nõustama hakkaks. Ahmadabadis on üks väga karismaatiline turundustüüp, kes demonstratsiooni tegi ja üaari päeva pärast peaksin ise samaks võimeline olema. Põhimõtteliselt juba olengi, aga ikka veel ilmneb nii palju valeinfot ja vastuolusid ning jamaks läheb siis, kui keegi tahab sügavamasse diskussiooni langeda India hariduse teemal. Sellest ei tea ma ju mitte midagi ja hoogle ka ei aidanud targemaks saada. Neil on juba nii palju minu jaoks võõraid lühendeid. Õnneks kuus kuud on pikka aeg. Loodan, et lihtsalt ühtegi tehingut oma teadmatuse tõttu pekki ei keera. Samas kuni kõigil on erinev informatsioon ja tehnika, ei ole ka teised minust paremas seisus. Mina olen lihtsalt tõsiselt vaeva näinud asjade süstematiseerimise ning aktualiseerimise nimel. Kusjuures, pean hea meelega tõdema, et minu tööd tunnustatakse juba praegu. Tänagi tegin oma vabast tahtest hulga parandusi veel ühes brošuuridehunnikus. Vahel tõesti tundub, et olen siin kõige suurem turundusekspert. Võib-olla välja arvatud see karismavend.
Täna oli ka lõunasöök teistmoodi – see telliti meile kõigile mingist Lõuna-India restoranist ja see oli üldjoontes vastik. Pooli asju ei osand ma ka kuidagi süüa. Ainult wokilaadne asi oli ok. Ja hommikustest snäkkidest magussoolased kartuliribad maisiga. Või vähemalt ma arvan, et tegu oli sellise kombinatsiooniga. See oli tõsiselt hea. Aga nüüd on mul mammutnälg. Varsti lähemegi Rickiga kuhugi välja sööma. Teised põrutavad jälle reisima. Aga mina käin ju kuus päeva nädalas tööl. Nii tahaks seapraadi. Või vähemalt kala. Tegelikult kala on siin isegi võimalik hea tahtmise korral saada. Aga suuremaid loomi (lammas välja arvatud) mitte ja hetkel oleme vaid kanaga piirdunud. Lähen nüüd liha jahile.
Nii. Söömas käidud. Jäin jälle tükk maad vaesemaks. Siin kandis on väga suurepärased restoranid, aga ma pean vist loobuma koos teistega söömas käimisest, kui ei taha, et rahadega kitsaks läheb. Aga mulle nii meeldib nende teenindus ja need roosilehe-sidrunilõigu-vee kausikesed, mis pärast sõrmede loputamiseks tuuakse.
Unustasin enne rääkida, et läksin täna lõpuks apteeki. Aitab naljast. Apteeker muidugi ütles ka kohe, et söetablettidega ei jõua ma kuhugi ning kirjutas mulle kaks komplekti rohtusid, mis peaksid minu seest selle infektsiooni välja viima. Kusjuures uskumatu, aga ma juba tunnen erinevust. Üle pika aja käisin wc-s ja ei tundnudki vajadust seal pikemalt aega veeta. Vabandust, kui kellelgi nüüd süda pahaks läks.
Aga tüütu on see, et homme hommikul jälle ei saa autoga tööle. Mul ei ole küll midagi jalutamise vastu, aga rikšahindade vastu on küll.
Täna õhtul restoranist tagasi jalutades nägime veel midagi kuumalist – lehma jooksmas. Üsna varsti selgus ka selle kummalise nähtuse põhjus. Teda ajas tagasi veoautokastitäis mehi, kes ei andnudki enne alla, kui lehm kasti aetud sai. Huvitav, miks teda kinni püüda taheti? Kas ta on haige või vägivaldne või midagi veel kummalisemat? Loodetavasti ei tahta talle haiget, aga Rick oli päris kindel, et tehakse. Muideks, ta suutis mind täna üllatada ka. Esiteks iseenda ja Hollandi usklikkuse koha pealt ja teiseks selgus, et tal on passis kolm ristinime, aga tema päris nimi on Rick. Ehk siis Hollandlased ei kasuta oma passinimesid. Veider. Loogiline oleks ju see, et vähemalt üks su kolmest nimest on ka päriselt kasutusel. Ja neil on hoopis teistsugused viisatüübid kui meil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar