23. jaanuar

Plaanist varakult ülesse ärgata ei tulnud midagi välja. Vähemalt meil. Saurabh ja Ninnu tegid juba ammu kontrollkõnesid ja Sandra vägistas tunde mu arvutit teises toas, kuid lõpuks said nii eelnimetatud kui kõik meie maja elanikud jalad alla, et minna vanalinna, aga reaalsuses läksime rastavärvilisse JoJo Hard Rock Cafe’sse lõunat sööma, mina sain korraks Vaibhaviga kokku ja rõõmustasin teda võimalusega Mumbais tööle asumisest ning siis kimasime kuuekesi hoopis linnast välja jõetammile päikeseloojangut vaatama. See, et me jäime paar minutit hiljaks, ei seganud kedagi. Ikka oli vapustavalt ilus ja tore. Tegime palju pilte kõigiga. Jalutasime viimast korda jaanuarikuus paljajalu vees ja kui päris pimedaks läks, tulime ära. Mul oli hea meel ka kõigile teistele kohalikele seda imelist kohta tutvustada.
Tagasiteel sõitsin Saurabhiga, sest ta tahtis koos veel kvaliteetaega veeta ning muidugi lõpetasime Rajasthani jäätiseputkas, kus hiljem meiega ka Sandra ja Ninnu liitusid. Saurabh oli üldse valmis kõik mu soovid teoks tegema. Ostis mulle kilokaupa nämmasid suuvärskendajaid jne. Ma ainult küsigu. Enne koju minekut nägin korraks ka Ninnu elamise ära. Tema voodi kõrval vedelevad kõrgema taseme füüsika õpikud! Ma kardan, et tüdrukuteni läheb veel tükk aega. Ja siis sundis Saurabh mind Achu motika rooli istuma, kus umbes 50 meetriga tal seljakarvad püsti ehmatasin, aga täitsa põnev oli. Harsh muidugi küsis talt pärast, et kas tal on eluisu otsas või. Ja õhtu lõppes jälle joogiselt ja lõbusalt meie juures.