Tavaliselt satub nii, et sõbrapäevaks olen taas vallaline või veel vallaline ja siis on muidugi kurb ja pingeline ning ei tea, kuhu end peita, et kellelgi ei tuleks pähe sind näiteks haletsusest välja kutsuda. Sel aastal oli teistmoodi. Ma ei ole ju päris vallaline, aga siinolijatest ei näe keegi seda samamoodi. Kui teine on kaugel, siis võiks teda samahästi ju mitte olla. Seega valmistusin päevaks üksinduses. Ei tahtnud ju ühtegi paarikest ka segama minna ja samas tahtsin teada, kas suudame Harshiga selle päeva siiski eriliseks teha. Siiski kartsin, et võib-olla pole see päev tema jaoks üldse eriline või siis ei näe ega kuule ma temast muudel asjaoludel mitte midagi.
Päris nii siiski ei läinud. Juba üsna kohe pärast ärkamist tuli ka tema netti ja soovis isegi head Valentinipäeva. Seejärel hakkas peale käima, et end kodust välja veaksin. Isegi hullemini, kui mind postkasti vaatama mineva sundiv Sandra. (Aitäh, see Fazer kulus väga ära.) Et ikka ma ei tohi täna üksi kodus passida ja see pole aus, sest ma sunnin teda kogu aeg välja minema. Tema ise aga oli üsna hõivatud, sest hakkas taas kord end vanematekoju minekuks valmis sättima. Sellegipoolest tuli ta ikka ja jälle tagasi minuga rääkima, kuni lubasin, et end õhtuks siiski välja vean ja tema tõesti minema pidi.
Kahju oli muidugi meil mõlemal, et me päriselt koos olla ei saanud. Kujutan ette, kui tore see oleks olnud. Olenemata sellest, mida me oleksime teinud. Aga jah. Nüüd siis pidin organiseerima omale õhtuks tegevust.
Kõige lihtsam lahendus tundus olevat Aivarile helistamine ja ta enda juurde kutsumine. Nii läkski. Aga et olin lubanud välja minna, siis ei lubanud kohe Aivaril riidest lahti võtta ja vedasin ta, protesteerimisst hoolimata, tagasi õue Selverisse, et osta veini ja juustu, misjärel tulime tagasi koju. Oli tore ja vaikne õhtu, mil kaks vana sõpra lünki täitsid ja lõpuks koos magama vajusid. Ma lihtsalt lootsin, et ta midagi ei ürita, sest ühe korra annan andeks. Teine oleks lõppenud keset ööd välja viskamisega. Rääkisin H-le ka, et hetkel on tunne, et kui keegi teine mind puutuda julgeks, hakkaksin vastikusest röökima. Tõenäoliselt seetõttu, et hetkel ei oleks see süütu flirt ega põnev mäng ja olukord on keeruline ka selliste teguriteta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar