Või nii vähemalt tundub. Kuna olin õhtul avastanud, et mu arvuti garantii veel kehtib, aga vaid mõned päevad, siis otsustasin end hommikul esimese asjana garantiiremonti vedada. See läks üsna sujuvalt, kuigi ähvardati sõber mitmeks päevaks ära võtta ja siis otsustasin Annikaga taas kokku saada ja midagi mitte kasulikku teha. Nagu näiteks poeriiulite vahel hulkumine. Oli üsna tore. Ei ostnudki eriti midagi. Ja siis läksime Mustamäele, sest Annil oli kange tahtmine ise pasteeti teha. Sattusime suurepärasesse lihapoodi, kust sai muuhulgas ka huvitavaid kuivatatud marju-puuvilju ning siis läkski pasteeditegemiseks, mida ta arvatavasti üksi sööma peab.
Aitasin tal sibulat hakkida, aga kui üks lihriba põrandale prantsatas, koer selle üle nuusutas ja Ann siis tolle tagasi pannile pani, sai lõplikult selgeks, et ma söön kusagil mujal. Öelge siis veel, et India on Eesti kõrval mittesteriilne. Meie kodus ei oleks seda küll juhtunud. Aga ok. Rohkem ei pirtsuta.
Ann möllas pasteediga ja mina praadisin maksajääke koerale, kes toorelt neid suu sissegi ei võtnud ja seejärel läksime ikkagi McDonald'sisse sööma. Nii isutas, aga kahjuks seekord küll eriliseks maitseelamuseks ei osutunud. Vähemalt on nüüd taas loomaliha linnuke tehtud. Õhtu veetsime koos Veiko ja tema sõbraga selle sõbra pool jama suust välja ajades ja ühe silmaga Turisti vaadates. Poisid plaanisid veel teleka ees pikemalt peatuda, sest jalgpall oli algamas, aga Annika tõi mu koju ära, misjärel lugesin poole ööni raamatut ja tundsin end nagu arvuti võõutusravil, sest iga natukese aja tagant tahtsin siiski oma pisikese järele haarata. Asjatult muidugi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar